Kortermajas elades tuleb tihti tegeleda probleemidega, mida naabrid tekitavad. Mõned on pahatahtlikumad ja neid ei huvita, mis kaose nad endast maha jätavad. Teised aga ei soovi kahju teha, aga korterite asetuse või maja ehituseripärade tõttu tekivad need probleemid ikka.

Üks nendest on ebameeldiva haisu levimine naaberkorteritesse. Selleks võib olla siis suitsuhais, kui naaber korteris (see on tegelikult tuleohutust arvestades ebaseaduslik) või akna peal suitsetab või levib ühest korterist teise toiduvalmistamisel tekkinud lõhn, mis ei ole nii väga ebameeldiv, aga häirib ikka.  

Mis sellise olukorra põhjustab ja kuidas hakkama saada?

Ettevõtte Steneco Ventilatsioon, mis on 2019. aastal Eesti erakapitalil loodud pereettevōte mille pōhitegevusalaks on ventilatsioonisüsteemide paigaldus ja -väljaehitus, juhatuse liige Egert Tomberg sõnas, et see probleem on üldjuhul vanades kortermajades, kus köögikubud on ühendatud ühisesse lõõri ja seda kindlasti teha ei tohiks.  

“Teame, et korterite renoveerimisel seda viga palju tehakse, kuid need ei ole mõeldud sellisel viisil kasutuseks. Antud juhul ei mängi vanades kortermajades kubu võimsus rolli, sest nagunii surutakse kogu heitõhk koos toidulõhnadega läbi ühise lõõri teistesse lähimatesse korteritesse,” ütles Tomber Kortermajalehele.

On palju ka juhuseid, kus köögikubu heitõhk ja vannituba on ühendatud ühte torusse. Seda kindlasti ei tohi teha, sest kubus olev ventilaator surub kõik toidulõhnad vannituppa. Lisaks hakkab niiskuse tagajärjel aastatega torustikku kogunenud rasv väljuma vannitoa plafoonist.

Kindlasti ei lähe toidulõhnad läbi seina. “Kui lähevad siis viitab see ebakvaliteetsele ehitusele,” rõhutas Tomberg. 

Iga korter uues majas on eraldi justkui tuletõkketsoon ja peab olema eraldatud/tihendatud selliselt, et tuli ei leviks naaberkorterisse. See tähendab hermeetiliselt suletud või siis tuleklapiga eraldatud. Tuleklapist läheb eraldi toru igast korterist katusele. Katusel hajub see laiali ega lähe naaberkorstnast tagasi majja.

“Muidugi, kui kõrval asuv korter tugevalt alarõhus, siis võib ka see järgmisest torust sisse tagasi liikuda. Kõik algab korrektselt projekteeritud ventilatsioonisüsteemist, kus on kõik läbi mõeldud ja arvutatud,” sõnas Egert Tomberg lõpetuseks.

Zehnder, mis on alguse saanud Šveitsist ja mis pakub erinevaid kvalitseetse sisekliima lahendusi, Eesti regiooni müügijuht Karl Penu sõnas, et üldjuhul on korteritevaheline lõhnade levik põhjustatud hoone ehituskvaliteedist.

“Paneelmajad nagu ka nimi viitab on aastaid tagasi ehitatud betoonpaneelidest, mille tootmise täpsus jätab soovida ning sellest tulenevalt on konstruktsioonide liitekohtadesse jäänud sisse vahed, kust pääseb õhk korterite vahel liikuma. Puitmajade puhul esineb seda probleemi harvem,” sõnas Penu Kortermaja lehele. 

Lõhnade levikut korterite vahel intensiivistab ka köögikubu kasutamine ja tasakaalust välja aetud ventilatsioonisüsteem.  

Köögikubu tekitab korteris alarõhku ning kompensatsiooniks lisaõhk leiab juurdepääsu mööda kõige lihtsamat teed ning see on tihtipeale teistest korteritest.  

Mõnel pool on olnud ka juhuseid, kus peale hoone renoveerimist sulgevad inimesed oma sissepuhke plafoone, sest elanikud pole harjunud sundventilatsiooniga, aga see põhjustab jällegi pideva alarõhu tekkimist korterisse, mis jällegi suurendab lõhnade sissepääsu teistest korteritest.

 Karl Penu sõnas, et köögikubu ei mõjuta ventilatsioonisüsteemi tööd, aga nagu eelnevalt kirjeldatud võib võimsa kubu kasutamine suurendada võõraste lõhnade sissepääsemist. Selle vältimiseks oleks soovitatav kubu kasutamise ajal avada mõni lähedal asuv aken, et kompensatsiooniõhk tuleks otse õuest, mitte teistest korteritest.

Köögikubu ja kütteseadet ei tohiks ühendada samasse ventilatsioonilõõri, sest see tekitab tulekahju riski.  

Köögikubu tõmbab välja muuhulgas ka praadimisel tekkivat rasva, mis võib pääseda kubu filtrist mööda ning ladestuda lõõri seintele. “Kui nüüd samasse lõõri juhtida näiteks kamina korsten, siis intensiivse põlemise korral võib kuumsuits või leek süüdata põlema lõõri sadestunud rasvajäägid,” sõnas Karl Penu lõpetuseks.