Päikesepaneelid on iga kodu jaoks parim viis, kuidas kommunaalkuludelt kokku hoida ning ise elektrit tootma hakata. Seda just praegusel ajal, kui elektrihinnad muudkui tõusevad ja tõusevad.
Üks suurimaid miinuseid päikesepaneelide paigaldamisel on nende hind ning kasu hakkab kortermaja saama alles pärast seda, kui paneelidele kulutatud raha on tagasi makstud. Seega on tegu pikaajalise investeeringuga, mida toetab ka Kredex. Kui aga paneelid on paigaldatud, siis on saadaval kasul mitu aspekti. Tarbides päikesepaneelidega toodetud elektrit, saab korteriühistu säästa võrgust ostetava elektri, võrgutasu ja maksude pealt. Tarbimisest ülejääva elektri saab börsihinnaga tagasi elektrivõrku müüa.
Päikesepaneelide paigaldamisega on veel ka see aspekt, et kuigi see on abiks kõikide tarvitite juures, mis kortermajas on, siis reeglina liidetakse päikesepaneelid ühistu üldelektri arvesti taha ja need aitavad katta ühistu üldtarbimist. See tähendab koridoride, vahekäikude ja keldri elektri tarbimine.
Tavalise viiekorruselise maja katusele mahub umbes 90 paneeli, millega on võimalik katta terve maja valgustus, elektriküte, turvasüsteemid jne.
Kui majas on keskküte elektriga, siis on see väga hea lahendus, kuidas igas korteris kulud alla saab. Iga majaelanik saab korteris kütet kasutada nii palju kui soovitakse, mõtlemata sellele, kas nende küttearve uuel kuul on suur või ei.
Ühe variandina on võimalik luua ka täielikult autonoomne lahendus, mis jääb võrgukatkestuse järel tööle. Aga see tähendab, et süsteemi tuleb lisada elektrienergia salvestusseadmed ning generaator, mis tähendab investeeringu suurendamist.
Paneelide paigaldamist ei sega see, kui vana hoonega on tegemist. Näiteks, reeglina vanematel kortermajadel pole ventilatsiooniseadmeid ega muid energiamahukaid tarbijaid, seega piisaks vaid paarikümnest paneelist, et ära katta aastane üldelektri kulu. Uuematel kortermajadel on üldelektri osakaal tavaliselt suurem, seega peaks arvestama rohkemate päikesepaneelidega. Küll aga mängib rolli, kas katusekonstruktsioon ja katuse kandevõime on piisavad, et paneele kanda. Tasub tellida konstrukstioonide kandevõime ekspertiis (nt. ekspertiis@runeberg.ee)
Koos paneelide paigaldamisega ei pea kortermaja tervet maja renoveerima ja soojustama. Neid projekte saab eraldi teha. Küll aga saavutab korteriühistu kõige suurema kasu sellega, kui mõlemad omavahel liidab.
Muutes maja välisfassaadi energiasäästlikumaks ja paigaldades maja katusele päikesepaneelid, siis tekib vähem energiakadu ja paneelidest on rohkem kasu.
Kõik ülejäänud elektri saab tagasi võrku anda ja seda saab mujal kasutada.
Kuigi Eesti ei ole St. Tropez või Florida, siis toodavad paneelid ka siinsetes oludes heal päeval nii palju energiat, et majarahvas ei jõua seda ära kasutada. Elektrienergia salvestamise omahind on võrreldes elektri turuhinna ja selle kõikumisega praegu veel liialt kõrge. Majanduslikult tasuvam on kasutada n-ö salvestina võrku ehk anda ülejääv energia võrku ja osta puudujääv elektrienergia sealt tagasi. Tulu võrku müümisest tavaliselt koguneb energiamüüja kontol ning sealt on võimalik suunata see raha näiteks remondifondi katteks (ehk vähendada selle suurust kommunaalarvel) või hoopis jagada tulu korteriomanike vahel.
Artikli alguses sai välja toodud paneelide paigaldamisega seotud miinus, milleks on nende hind.
Millal hakkavad paneelid kasu tooma?
Nagu öeldud, siis tegu on pikaajalise investeeringuga, sest, ekspertide sõnul, võivad paneelid kasu tooma hakata 6-10 aasta pärast. See oleneb mitmest tegurist. Näiteks elanike tarbimisharjumustest, päikeseelektrisüsteemi maksumusest, elektri ja võrgutasu maksumusest, aga ka sobivate toetusmeetmete olemasolust. Viimasel juhul tuleb appi Kredex ja nii ei pea ühistu enda rahasid kasutama.
Investeeringut on võimalik finantseerida laenuga selliselt, et elektrikuludelt saadav rahaline võit katab ära aastased laenumaksed. Selleks tuleb leida sobiv kombinatsioon sissemakse suurusest, laenuperioodist ning krediidikulukuse määrast. Lisaks kõigele eelnevale aitavad päikesepaneelid tõsta ka maja väärtust ja koos sellega korterite väärtust.
Mida tasub arvestada, kui on plaanis paigaldada päikesepaneelid kortermajale?Veel hiljuti on vaadeldud kortermajale vajaliku päikesejaama valikul kortermaja üldelektri kogutarbimist, et siis tootmine oleks samaväärses mahus tarbimisega – ei jää puudu, ei jää üle, kirjutab Solarstone enda kodulehel. Ühest küljest mõistlik lähenemine, kuid selle juures unustatakse ära, et kortermaja tarbimine ei ole trepikoja ning keldri valgustus, vaid kõigi kortermaja elanike tarbimine sinna otsa.
Kuna kõigis vanemates kortermajades on valdavalt korteriomanikel isiklikud energia ostulepingud ning uuemates majades pigem ostetakse ühiselt, st KÜ-l on energiaostu leping ning korteriomanikel mitte, siis siin tuleb arvestada seda erisust:
Ühisostu puhul on võimalik tarbimisandmeid analüüsides arvutada välja optimaalne päikesepaneelide maht ning peale süsteemi paigaldust on kõigil korteriomanikel võimalik toodetud päikeseenergiat tarbida.
Eraldi elektrilepingutega maja puhul ei ole elanikel päikesest toodetud energiat koheselt võimalik korteri tarbeks kasutada. Võit tuleb siis, kui majal on suur üldenergia kulu, nt ventilatsiooni- ning lokaalse kütteseadme tõttu. Selleks, et vanemates korterites oleks võimalik samuti päikeseenergiat kasutada ning paigaldusest maksimum võtta, tuleks seadistada ümber kortermaja elektrisüsteem. See on keerulisem, aga kõige mõistlikum lähenemine, sest vastasel korral võib osa toodetud energiast raisku minna, samas kui korteriomanikel tuleb endiselt maksta kõrget elektrihinda. Niisuguste lahenduste teemal on võimalik konsulteerida spetsialistidega.
