Universaalne disain ja puuetega inimeste elukorraldus korteriühistutes
Universaalne disain ei ole suunatud ainult puuetega inimestele, vaid pakub kasu ka teistele elanikkonnarühmadele, nagu eakad, väikelastega pered ja inimesed, kellel on ajutised liikumispiirangud. Ligipääsetavuse parandamine ei ole ainult humanitaarne küsimus, vaid ka praktiline samm turvalisema ja mugavama elukeskkonna loomiseks kõigile. Eluruumide kohandamine vastavalt erinevatele vajadustele aitab tagada inimväärse ja ligipääsetava elamise ning tugevdab kogukonna sidusust.
Kuigi avalike hoonete ligipääsetavust reguleerivad seadused, jäävad elamud, eriti kortermajad, sageli tähelepanuta. Korteriühistutel on siin oluline roll, et mõista ja arvestada kõigi elanike vajadusi. Kuid muudatuste elluviimine eeldab alati ka rahalist panust, mis võib tekitada vastuseisu nende seas, kellel endal puuduvad erivajadused. Lisaks võivad takistusteks olla ehituslikud piirangud ja normid, mis muudavad kohandused keeruliseks.
Paljud kortermajad Eestis on pärit nõukogude ajast, mil ligipääsetavusele ei pööratud piisavalt tähelepanu. Need hooned ei vasta sageli tänapäevastele ohutus- ja evakuatsiooninõuetele ning on kaugel erivajadustega inimeste vajaduste rahuldamisest. Kuigi kõiki vanu hooneid ei ole realistlik täielikult kohandada, saab keskenduda konkreetsetele lahendustele, mis parandavad teatud majaosade ja korterite ligipääsetavust. Selliste muudatuste puhul on oluline läheneda ratsionaalselt, tasakaalustades kulud ja eelised.
Korterite siselahenduste kohandamine peaks toimuma individuaalselt, lähtudes elanike erivajadustest. Sellised muudatused on kõige efektiivsemad projekteerimise etapis, mil saab ruumiplaneeringut paindlikult muuta. Kui eesmärgiks on luua sotsiaalmaju või spetsiaalselt erivajadustega inimestele mõeldud kortereid, tuleb universaalse disaini põhimõtteid täielikult järgida. See tähendab, et arvestada tuleb erinevate puuetega – olgu selleks nägemis-, kuulmis- või liikumispuue – ning leida lahendusi, mis vastavad nende spetsiifilistele vajadustele. Näiteks peaksid korteriuksed ja avad olema piisavalt laiad ratastooliga liikumiseks, lävepakud võimalikult madalad ning lülitid ja pistikupesad olema kättesaadavad kõigile.
Materjalide ja sisekujunduse valikul tuleb arvestada kasutajamugavuse, vastupidavuse ja visuaalse kontrastsusega. Vannitoad ja duširuumid vajavad piisavat suurust, et mahutada tugivahendeid, nagu käepidemed. Ratastooliga elanike jaoks on oluline mõelda ka akende kõrgusele, et võimaldada vaateväljale ligipääsu. Samamoodi tuleb mõelda reguleeritavatele köögimööblilahendustele, mis sobivad erinevate kõrgustega kasutajatele.
Kuulmispuudega inimeste jaoks on oluline avatud planeering ja visuaalne avarus, et pakkuda selget ülevaadet ruumis toimuvast. Nägemispuudega inimesed vajavad aga kontrastseid pindasid ja intuitiivseid, tunnetuslikult leitavaid lahendusi. Need näiliselt spetsiifilised lahendused suurendavad mugavust kõigile – ühtlasi eakatele kui ka lastega peredele.
Ligipääsetavuse tagamine vanemates kortermajades
Palju räägitakse kaldteest, kuid kui trepikojad ja sissepääsud ei ole piisavalt ligipääsetavad, ei ole välise kaldtee paigaldamisest suurt kasu. Sellises olukorras tuleb mõista, et olukorra parandamiseks on vaja lahendada nii välised kui ka sisemised takistused. Kaldtee on kasulik ainult siis, kui see on osa terviklikust lahendusest, mis võimaldab liikumisvabadust kogu hoones.
Trepikodade ja trepiastmete muutmine vanemates kortermajades võib osutuda keeruliseks või isegi võimatuks, kuna ruum on sageli piiratud ning ehituslikud lahendused ei võimalda suuri ümberkorraldusi ja see eeldab ka rahalist ressurssi. Lifti paigaldamine on tihti kallis ja nõuab eelnevalt hoone struktuuri ning arhitektuuri põhjalikku analüüsi. Mõnel juhul võib lahenduseks olla väiksema tõusulifti paigaldamine, mis teenindab vaid ühte kuni kahte korrust. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata trepikodade vaheustele, mis peavad olema turvalised, vastama tuleohutusnõuetele ning tagama kiire ja mugava liikumise.
Keskkonnasäästlik ja energiatõhus ligipääsetavus
Keskkonnasäästlik ligipääsetavus on tulevikusuund, mis loob parema ja mugavama elukeskkonna kõigile elanikele. Targalt planeeritud lahendused – alates energiasäästlikest liftidest ja automaatustest kuni roheliste ligipääsuteedeni- ei ole mitte ainult vajalikud ligipääsetavuse parandamiseks, vaid aitavad ka loodust säästa ja kulusid vähendada. Sellised projektid nõuavad alginvesteeringuid, kuid tänu toetustele ja tänapäevasele tehnoloogiale on need korteriühistutele kättesaadavad. Seetõttu tasub mõelda ka keskkonnasõbralikule ja energiatõhusale teostamisele.
Energiasäästlikud liftid ja tõusuliftid
Kortermajades, kus ligipääsetavuse parandamiseks kaalutakse lifti paigaldamist, on võimalik valida energiasäästlikud mudelid, mis tarbivad oluliselt vähem energiat kui vanemad tehnoloogiad. Näiteks tõusuliftid, mis on mõeldud väiksemate hoonete või üksikute korruste teenindamiseks, võtavad vähem ruumi ja tarbivad vähem elektrit. Taastuvenergia kasutamine liftides, näiteks päikesepaneelide või tuuleenergia abil, on innovatiivne ja pikaajalise säästu seisukohast tõhus lahendus.
Automaatuksed ja soojusisolatsioon
Automaatuksed muudavad trepikojad ja sissepääsud mitte ainult mugavamaks, vaid ka energiatõhusamaks. Kui uksed avanevad ja sulguvad automaatselt, väheneb soojuskadu talvekuudel märkimisväärselt. Lisaks võib kasutada soojapidavaid materjale, mis isoleerivad tõhusalt ja hoiavad hoones soojust. Automaatuksed töötavad madala energiatarbega mootoritega, lisades veel ühe keskkonnasõbraliku aspekti.
Valguslahendused kaldteedel ja trepikodades
Ligipääsetavuse parandamine hõlmab ka trepikodade, kaldteede ja välisalade valgustamist, et tagada turvalisus ja nähtavus. Energiasäästlikud valgustuslahendused aitavad seejuures energiakulusid kontrolli all hoida. Näiteks LED-lambid, mis tarbivad vähem energiat ja kestavad oluliselt kauem kui traditsioonilised hõõglambid. Mõistlik on kasutada liikumisanduritega valgusteid, mis lülituvad sisse ainult siis, kui neid tegelikult vaja on, vähendades seeläbi elektritarbimist- ajaline mõõde seejuures peaks olema sätitud mõistlikult väikest varu ka silmas pidades. Tihti kustub tuli kohe kui seisma jäädakse, aga valguse vajadus on endiselt olemas.
Maapiirkondade ja väikeste kogukondade elujõud: Väljakutsed ja lahendused
Maapiirkondades ja väiksemates kogukondades on ligipääsetavuse probleemid sageli keerulisemad. Vanemad korterelamud vajavad ulatuslikku renoveerimist, kuid puuduvad eestvedajad ja rahalised võimalused, kes suudaksid neid projekte ellu viia. Paljusid tühjalt seisvaid kortermaju kasutatakse ebaotstarbeliselt või need on täielikult kasutuseta ja lagunevad aja jooksul veelgi.
Siiski on maapiirkondades täiesti võimalik leida innovaatilisi lahendusi. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö, toetusprogrammide kasutamine ning vabatahtlike projektide kaasamine pakuvad häid võimalusi ligipääsetavuse parandamiseks. Samuti on olemas regionaalsed fondid ja programmid, mis toetavad maapiirkondades asuvate hoonete renoveerimist ja ligipääsetavuse suurendamist. Ühise tegutsemise kaudu, kaasates spetsialiste ja erinevaid rahastamisvõimalusi, on võimalik leida vajalikke lahendusi.
Oluline on maapiirkondadesse elu taas sisse puhuda, et luua elujõulisi kogukondi, kus on ettevõtlikud eestvedajad, kes parandaksid elamistingimusi. Saaks renoveerida ka seisvaid vanu kortermaju ja ma siiralt usun, et neid inimesi on palju, kes koliksid hea meelega linnast ära vaiksemasse piirkonda, kui neile oleks loodud sobivad elutingimused. Lahendusi otsides ei saa lähtuda ainult linnade vajadustest – maapiirkonnad vajavad oma spetsiifilisi lähenemisi, mis arvestavad kohalikke eripärasid ja vajadusi. Kogukonna ühtsus on see, mis loeb – ainult koos tegutsedes suudetakse saavutada kestvaid ja toimivaid lahendusi, mis annavad nendele piirkondadele uue hingamise ja elujõu.
Kasulikud lingid:
https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024004#para11lg4
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-11/keskonna_kohandamise_abimaterjal_kohaliku_omavalitsuse_spetsialistidele.pdf
https://www.rescue.ee/et/tuleohutusnouded
https://epikoda.ee/lihtne-keel/nustamine
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/UD_raport_eestik_loplik.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
https://omavalitsus.fin.ee/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/
https://www.kredex.ee/et
