Hapnik, mida me sissehingamine, on nähtamatu ja seetõttu me ei näe, kui saastunud see on. Kui aga pikalt saastunud õhku sisse hingata, siis kahjustab see meie kopse ja tekitab pika aja peale terviseprobleeme, millest ei pruugigi kunagi lahti saada. Aga et seda ei juhtu, tuleks õhukvaliteeti parandada, eriti kodus.
USA riiklik terviseteaduste instituut on loetlunud halvast siseruumi õhukvaliteedist tulenenud tõsisemate haiguste sekka:
Insuldi;
südamehaigused;
kopsuvähi;
kopsupõletiku jne.
Siseõhu kvaliteeti mõjutab sisekliima - õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus ja süsinikdioksiidi (CO2) sisaldus. Siseõhu kvaliteeti halvendab sissetulev saastunud välisõhk (autode heitgaasid, tööstuse ja katlamajade heitgaasid, tolm, õietolm jne) ja ka meie endi poolt tekitatud saaste (suitsetamine, kodukeemia kasutamine koristamisel, kamina või pliidi kasutamine). Lisaks sellele saastavad siseruumide õhku mööblist, ehitus- ja viimistusmaterjalidest eralduvad ained. Ruumid võivad olla saastunud ka bioloogiliste saasteainetega, nt tolmulestad, hallitus, lemmikloomade karvad, nakkavad patogeenid - viirused ja bakterid.
Eeldatakse, et optimaalsed siseõhu mugavuse parameetrid on: temperatuur 20-24 kraadi; suhteline õhuniiskus 40-60%; CO2 kontsentratsioon ei ületa 1000 ppm. Seda, kas meie kodu õhukvaliteet vastab nendele parameetritele, saame ise välja uurida spetsiaalsete mõõteseadmetega (hinnad alates 20 eurot).
Velux kohaselt hingab keskmine inimene päevas umbes 10 000 liitrit õhku, millest suurem osa koosneb koduõhust. Hea kvaliteediga siseõhk on õhk, milles ei ole saasteaineid, mis põhjustavad elanikele ärritust, ebamugavustunnet või tervisehäireid. Hea kvaliteediga siseõhk avaldab meile suurt mõju, see suudab parandada meie vaimset heaolu. Siseõhul on meie tervisele märkimisväärne mõju ja seda mõjutavad erinevad tegurid, nt virnaefekt. See on kuuma siseõhu liikumine alumiselt korruselt ülemistele. Talvel siseneb külm õhk esimestele korrustele, kinnises ruumis see soojeneb ja hakkab tõusma, liikudes läbi erinevate pragude ja avade ülespoole. Nii tekib korteris energiakadu (keskmine kodu kaotab kuni 40% kasutatud energiast) ning muutub ka õhu kvaliteet. Majja sisenenud puhas õhk on ülemistele korrustele jõudes kehvema kvaliteediga.
Kui kodus on niiskutase vale, siis tunneb inimene seda omal kehal. Osad inimesed tajuvad muutust siis, kui õhk on liiga kuiv (huuled muutuvad kuivaks) või kui õhk on liiga niiske (inimene hakkab kergemini higistama). Ideaalne niiskus on talvel 30–40% ja suvel 50–60%. Suvel võib kui õhk tekitada probleeme astmahaigetel ja allergikutel, sest siis sagenevad tolmulestade arv, mis tekitab hingamisega probleeme. Oma maja niiskustaseme teadmine on hea koht, kust alustada sisekliima uuele tasemele viimist.
Ventileerimine ja majapidamise tuulutamine on kiiremad viisid, kuidas siseõhus olevatest saasteainetest vabaneda. Selle abil on võimalik niiskest ja kuivast õhust kiiresti lahti saada. Nii hoitakse ära ka kondensatsioon, hallitused ja hoone defektidest põhjustatud konstruktsioonikahjustused ning aitab vältida nendest probleemidest tulenevaid hingamisteede haigusi. Sage ventilatsioon on tervisliku sisekeskkonna tagamiseks ülioluline.
Talvel ei pruugi akende kaua avatuna hoidmine olla hea mõte, sest see tekitab suurt soojakadu. Bef kirjutab, et sellisel juhul aitavad ventilatsiooniklappidega aknad. On olemas kaasaegsed aknad, mille raami on integreeritud ventilatsiooniklapid (värskeõhuavad). Lisaks võivad need olla varustatud näiteks heliisolatsiooni, soojustagastuse, tolmu- ja õietolmufiltri ja õhukvaliteedi anduritega - klapid avanevad kui siseõhu kvaliteet halveneb. Selline seade on võimalik panna ka juba paigaldatud akendele.
Täiendava värske õhu sissevoolu tuppa saab kui paigaldada hoone välisseina õhuavad. Need ventilatsiooniavad on varustatud isereguleeruvate klappidega. Sõltuvalt välistemperatuurist klappide avad kas suurenevad või vähenevad. Klapid on varustatud nii tolmufiltri ja välise müra isolatsioonisüsteemiga. Soovitatav on paigaldada need avad radiaatorite taha, et soojendada tuppa tulevat õhku.
Õhukvaliteedi muutmiseks soovitavad eksperdid majapidamisest välja visata ka igasuguse mürgise kodukeemia. Ameerika Kopsuliit on välja toonud mitmete igapäevaste mürgiste kodukeemiate kõrvalmõjuna silmade ja kurgu ärritusele, kroonilistele peavalude ja mitmetele teistele tõsistele tervisehädadele. Keemiliste puhastusvahendite asendamine looduslike, või veel parem äädika, söögisooda ja sidrunimahla vastu, aitab õhukvaliteeti tasakaalustada.
Roheluse tuppa toomine ei too mitte ainult silmailu, vaid taimed aitavad õhust likvideerida süsihappegaasi ning vabastavad omakorda hapnikku, mis omakorda parandab siseõhu kvaliteeti. Õhku puhastava toimega populaarsemad toataimed on näiteks ämbliktaim, rahuliilia, aaloe ja inglilill. Taimede soetamisel tuleks need paigutada tubadesse, kus veedetakse kõige enam aega, nt elu- ja magamistuba. Selle valiku puhul tuleks taimedel endal ka silma peal hoida - ära lase taimel ära kuivada ega mullal hallitust tekkida. Kasta taime regulaarselt, aga ära kasta seda üle.
Õhukvaliteeti aitab parandada ka tolmulestadest vabanemine. Seda levitavad kõige enam just inimesed ja lemmikloomad. Tolmulestade ja karvade eemaldamise vastu aitab regulaarne koristamine. Mõnes majapidamises jäetakse suurem koristamine nädalavahetuseks, mõnes majapidamises puhastatakse tolmuseid pindu mõned korrad nädalas ja mõnes vähema regulaarsusega. Probleemsed kohad on kõrgemal või raskesti ligipääsetavad kohad, mis igapäevaselt silma ei paista. Sellisel juhul ei teata, et need vajavad puhastamist ja tolmulestasid on kerge sisse hingata. Õhukuivatid ja ventilatsiooniseadmed aitavad hoida õhu niiskustaset madalal, mis omakorda vähendab tolmulestade ja hallituse levikut.
