Aktuaalne
Elukeskkond
Tehniline
Korrashoid
Kinnisvara & Kindlustus
Renoveerimine & Energia
KÜ & Juriidika
Renoveerimine & Energia
Välisfassaadi renoveerimine - mida teada?
Vahur Joa
3.3.2025
FOTO: Kortermajaleht arhiiv

Kokkuvõte

• Välisfassaadi renoveerimine parandab maja soojapidavust ja energiatõhusust.

• Kulunud fassaad suurendab küttekulusid ja võib põhjustada konstruktsiooniprobleeme.

• Renoveerimine tõstab kinnisvara väärtust ja pikendab hoone eluiga.

Maja välisfassaadil on oluline roll maja soojas hoidmisel ning kui see on vana ja väsinud, siis on majas külm ja elanikel ebameeldiv olla. Lisaks köetakse maja üle, sest soe ei jää majja, see poeb läbi vanade seinte välja.

Fassaaditööd on olulisemad tööd maja välimuse seisukohalt, sest just välisfassaad on see, mis paistab elanikule ja külalistele esimesena silma. Hoone fassaad on väliskujunduse väga oluline osa, kuna see seab stiili ülejäänud hoonele ja lisaks on selle otsene mõju hoone energiatõhususele.

Fassaaditööd jagunevad peamiselt kaheks suuremaks kategooriaks, milleks on fassaadide soojustamine ja fassaadide renoveerimine.  

Aja jooksul fassaad kulub: tekivad praod, värv pleegib, ilmastikumõjud ja saasteained kahjustavad materjale. See mitte ainult ei vähenda hoone esteetilist väärtust, vaid ka selle energiatõhusust ja vastupidavust. Fassaade saab renoveerida erinevalt, olenevalt maja tüübist, näiteks krohvimise ja armeerimise abil. Fassaadide soojustamine on väga oluline just maja soojapidavuse ja energiasäästlikkuse seisukohast.  

Fassaadi peab renoveerima juhul kui: hoone fassaad on kahjustatud, vananenud või teostatakse hoone laiendamist. Vana või kahjustatud fassaad mõjutab maja kütte ja jahutuse tasakaalu. Lisaks tuleb renoveerimine ette võtta, kui küttekulud suurenevad, on soov maja välimust värskendada või ajaloolise hoone säilitamine. 

Märke, et maja välisfassaad vajab renoveerimist, on mitmeid.

Ühed on silmaga nähtavad probleemid nagu mõrad seintes, tellistes või betoonis. Praod lasevad lihtsasti külma ja vee sisse ning sooja välja. Suvel võib-olla ei tunne erinevust, kuid talvisel ajal on majapidamine tavapärasest külmem. Silmaga on nähtavad ka kadunud või katkised seinaplaadid või seinalauad.  

Välisfassaad vajab hooldust või vahetust, kui seinad on veest kahjustatud: neil on veeplekid, seinad on värvi muutnud või on neile tekkinud valge, sooljas aine. Sooljas aine ehk õisik tekib, kui siseseinas olnud veest lahustub sool. Lisaks võib välisseinal märgata ka hallitust, hallitusseeni või lekkeid akende või seinte juures. Halb vee äravool tekitab maja juurde ka veeloike.  

Vana maja võib aastakümnete jooksul ka ära vajuda või seinad paisuda. Struktuurselt võivad tekkida probleemid, kui välisseinal on lahtised elemendid. Läbi pragude on näha roostetama läinud terasest talad ja muud kinnitused. 

Nagu eelpool öeldud, siis ei pea vana välisfassaad hästi sooja, kuid soojal ajal ei hoia majapidamises ka külma kinni ning toad vajavad pidevalt jahutamist. Kehvad seinad ei paku ei sooja- ega müraisolatsiooni. Närune väljanägemine mõjutab maja esteetikat ja kui kõik naabermajad on kenad ja korras, siis paistab see üks maja väga hästi silma. See võib mõjutada ka kinnisvara hinda. Lisaks ei pruugi vana maja enam vastata ka tänapäevastele ehitusstandarditele, ei ole enam nii tulekindel ning on muidu ka ohtlik. 


Millest alustada?

Kui kahtlustad, et maja välisfassaadiga on probleeme, siis palka professionaal, kes vaatab maja üle ja annab enda hinnangu. Selleks võib olla ehitusspetsialist, arhitekt või insener. Kui aga ei tea täpselt, kuhu pöörduda, siis alati saab infot ka kohalikust omavalitsusest, kes oskab edasi suunata.  

Läbivaatuse käigus selgub, kas majal on vaja teha suurem struktuurne parandus, kas maja tuleb muuta energiasäästlikumaks või piisab ainult esteetika parandamisest. Kui tegu on vana majaga, võib olla, et siis tuleks need kõik kolm ära teha. Kui aga tegu on vana ja laguneva majaga, siis tuleks kaaluda, kas maja üldse on mõtet renoveerida - äkki on mõistlikum see maha lammutada.  

Esteetikat arvestades tuleks mõelda, kas säilitada vana disain või proovida modernsemat lahendust. Paljud inimesed otsivad turul just esimest lahendust. Vana puitarhitektuur on vaikselt taas popiks saamas ja kui remonti vajav hoone on puidust, siis mõelda, kas ja kuidas seda saab taastada.

Olles need otsused teinud, siis tuleks pöörduda professionaali poole, arhitekt või projekteerija, kes aitab vajaminevad plaanid paika panna. Andes arhitektile edasi enda soovid ja mõtted ning kuulates seda, mida arhitekt ise soovitab, saab tulemus hea ja sobiv. Arhitekt teab, millele rõhku panna, mis trendid on parasjagu populaarsed ning millised võivad olla tuleviku suundumused. Professionaali valides ei pea alati valima kõige odavama lahenduse, vaid tuleks arvestada nende eelnevaid töid, hinnanguid ja tulemusi. 

Oluline on ka eelarve. Seetõttu paljud inimesed valivadki kõige odavama lahenduse, sest nii tahetakse kulud madalad hoida. Aga odav töötegija ei ole alati parim, sellepärast ta odav ongi. Ehitusega kursis olevad inimesed teavad rääkida lugusid, kuidas odavad töötegijad ei tee ära kõige elementaarsematki ning hiljem tuleb uued ehitajad objektile saata, kes sama töö üle teevad. Nii on algne plaan kulud madalad hoida vett vedama läinud. Seega tuleks võtta mitu hinnapakkumist ja end kurssi viia, milline lahendus oleks parim.  

Korteriühistu koosolekul tuleks need variandid välja pakkuda, võib kaasata ka professionaali  hinnapakkumisi lahti seletama ja lasta siis elanikel hääletada. Kui aga elanikud valivad kõige odavama lahenduse, siis pole midagi teha, see on demokraatia ja selle valikuga tuleb edasi minna.

Välisfassaadi tööd on tavaliselt niivõrd mastaapsed, et korteriühistul ei pruugi sellist raha arvel olla. Seega toetuvad paljud  EIS toetustele, aga seal on rahasid limiteeritud arv ning raha saavad kõige kiiremad (kui just taotlemise tingimusi ei muudeta). Lisatoetuseid hoone korrastamiseks ja renoveerimiseks jagavad ka erinevad omavalitsused, tasub uurida.

Kui omal kogu raha tööde teostamiseks ei ole, peaks ühistu küsima finantsasutusetest lisarahastust. Sellisel juhul peab laenuvõtjal endal ka omafinantseeringu summa olemas olema. Sellised laenud võetakse tavaliselt 15 aasta peale ja korteriühistu peab tagama regulaarsed maksed.  

Suures linnas ja suure korteriühistu juures pole see probleem. Probleemid tekivad väiksemates linnades või vaesemates piirkondades, kus tööd oleks teha palju, aga pole raha, tagatisi pole piisavalt ja pole tegijaid ning pank ka ei anna laenu. Need inimesed on täbaras olukorras ja nad ise ka teavad seda.

Fassaadi ümberehitus on oluline investeering, kuid vastutasuks pakub see ka mitmeid eeliseid: suurendab oluliselt kinnisvara väärtust ja hoone energiatõhusust. Kvaliteetne fassaadi renoveerimine pikendab hoone eluiga ja hoiab ära tulevaste probleemide või kahjustuste tekkimise.