• Korteriühistu üldkoosolekul kinnitatakse majandusaasta aruanne ja otsustatakse juhatuse liikmete määramine.
• Üldkoosolekud peetakse vähemalt korra aastas, kuid vajadusel sagedamini.
• Koosolekud võivad toimuda erinevates kohtades, ning osalemiseks saab anda volituse.
Taas on tulemas kevad ja korteriühistud alustavad üldkoosolekute pidamist. Korteriühistut ja selle liikmeid puudutavad häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Üldkoosoleku otsused on tähtsad korteriühistu toimimise ja elanike heaolu tagamise seisukohast.
Milliseid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul?
Üldkoosolekult kinnitatakse majandusaasta aruanne. Üldkoosolekul võidakse ka juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja määrata uued liikmed.
Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.
Kui tihti peetakse korteriühistu üldkoosolekuid?
Vähemalt korra aastas on vajalik kinnitada majandusaasta aruanne. Kui korteriühistu huvid seda nõuavad, peetakse koosolekuid ka tihedamalt. Võib juhtuda, et on vaja kehtestada täiendav majanduskava, on esitatud korteriühistu vastu mingi rahaline nõue või on vaja otsustada sundvõõrandamine. Neid otsuseid võtavad vastu korteriomanikud üldkoosolekul.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga eraldi ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Üldkoosolekul osalemine
Juhatus saadab korteriomanikele üldkoosoleku kutse, mis sisaldab päevakorra punkte, mis tulevad koosolekul arutusele.
Kutsel on ka kirjas kus üldkoosolek toimub ja millal. Üldkoosolek võib toimuda elanike elumajas või siis lepitakse kokku muu koht, kuhu saavad kõik korteriomanikud tulla. Kutsel on kirjas ka kas on esmane koosolek või korduskoosolek. Päevakorra punktides, arutluse all olevate teemade kohta, peavad olema tutvumiseks kutsega kaasas dokumendid või siis viited, kust korteriomanik saab neid eelnevalt lugeda või nende sisuga tutvuda.
Üldkoosolekul on õigus osaleda kõigil korteriomanikel. Üldkoosolekul osalemine ei ole kohustuslik, kuid soovitatav.
Lisaks sellele, et saad üldkoosolekul oma kodumaja tegevusi mõjutada, saad kuulda ka kuidas korteriühistut juhitakse ja saad esitada küsimusi. Korteriühistu koosolekud on koht, kus arutatakse kõiki olulisi otsuseid, mis mõjutavad korteriomanike igapäevaelu ja rahalist arvestust. Osaledes saad sa hääletada ja oma arvamust avaldada. Koosolekul saad ka ülevaate, millised tegevused on korteriühistul vähemalt järgnevaks aastaks planeeritud.
Kui endal korteriomanikuna ei ole võimalik üldkoosolekul osaleda, saad anda volituse inimesele, kes esindab sind üldkoosolekul.
Koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg ja koht, osalenud liikmed, päevakord, tulemused, otsused ning muud vajalikud punktid. Protokolli saavad korteriomanikud lugeda kui koosolekust on möödunud 2 nädalat.
Kõik koosolekud ei pea alati toimuma füüsiliselt kohapeal, on võimalik, et koosolekuid korraldatakse ka muul viisil seaduse järgi.
Korteriühistu koosolekul osalemine ei ole ainult sinu õiguste kaitseks, vaid see on ka võimalus aktiivselt kaasa rääkida oma elukeskkonna paremaks muutmisel ja korteriühistu tegevustes.