Korraliste ülevaatuste ja hooldustööde tegemine on investeering hoone pikaealisusse ja elanike heaolusse.

Regulaarselt teostatud, majanduslikult läbimõeldud ja tehniliselt professionaalselt teostatud hooldustööd aitavad hoonel säilitada oma väärtust ja pikendada selle eluiga.

Hetkel on Eestis käimas "Renoveerimismaraton". See on algatatud eelkõige nõukogude ajal ehitatud ja suures osas korralise hoolduseta jäänud eluhoonete renoveerimisvajaduse tõttu. Projekti rahastatakse erinevate programmide kaudu ning sellele eraldatakse miljoneid eurosid, et renoveeritud eluhooned oleksid energiasäästlikud, kestlikud ja pakuksid mugavat elukeskkonda.

Et need samad renoveeritud hooned või tänased uued elamurajoonid ei vajaks mõnekümne aasta pärast uut "maratoni", peavad kortermajade omanikud mõistma, et hoone mõistlik majandamine ja iga-aastase hoolduskava täitmine on äärmiselt olulised.

Kui hooldustööd jäävad tegemata või lükatakse pidevalt edasi raha kokkuhoiu põhjusel, võib hoone konstruktsioonide ja süsteemide seisukord halveneda. Hooldamata hoone võib muutuda ohtlikuks. Regulaarne hooldus aitab riske ennetada ja maandada.

Hoone ülevaatused ja auditid vastavalt vajadusele aitavad säilitada hoone kvaliteeti kogu elukaare vältel.

Kinnisvara ülalpidamiskuludelt võib kokku hoida palju, kui avastada hoone remondivajadus varakult, enne kui on vaja suurt ja kulukat renoveerimist.

Enne hooldustööde ja remondi teostamist on oluline prognoosida elamu regulaarseid hooldus- ja remondikulusid, et tagada vajalikeks töödeks raha olemasolu. Ühistu kogub liikmetelt remondifondi makseid, mida kasutatakse hoone remonditöödeks ja suuremateks hooldustöödeks.

Juhatus koostab iga-aastase majanduskava, mis esitatakse liikmetele üldkoosolekul kinnitamiseks. Eelarves on kirjeldatud tulud ja kulud (kuludeks näiteks hooldus- ja remonditööd).

Ühiste asjade haldamisel tekivad aga tihti vaidlused, kuna ei olda teadlikud, et kaasomandi eseme säilitamisega seotud kulude katmine saab toimuda ainult korteriomanike üldkoosoleku poolt häälteenamusega kinnitatud majanduskava alusel. Seetõttu on oluline leida üksmeel majanduskava koostamisel ja kinnitamisel, et seejärel saaks teostada hoone säilimiseks vajalikud hooldustööd.

Kui tihti peaks tegema maja hooldustöid?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on juba mõned aastad tagasi andnud välja juhendi OHUTU KODU, kus selgitab, et omanik saab regulaarse visuaalse ülevaatamisega hoones palju ohutusega seotud ootamatusi ennetada. Samuti on seal nõuanded ehitise konstruktsioonide korrashoiu kohta ning nõuded gaasiseadmete ja elektripaigaldiste hooldusele ja ülevaatusele.

Kande- ja piirdetarindite hoolduse intervalliks peaks olema vähemalt 5 aastat.

Katusekatte veepidavust peaks kontrollima soovituslikult 4 korda aastas. Kindlasti tuleks katust kontrollida kevadel, pärast lume sulamist, ja sügisel, enne külmade tulekut. Tuleks kontrollida katusekatte veepidavust, läbiviikude tihedust, katuseluukide ja liidete seisukorda ning veeäravoolude ummistusi.

Hoone vundamenti tuleks vaadelda visuaalselt, et tuvastada vajumisi, külmakerkeid või niiskuskahjustusi. Ülevaatus tuleks teha vähemalt iga viie aasta tagant.

Juhend ütleb, et kui ülevaatuse käigus tekib kahtlus ehitise või selle konstruktsiooni osa ohutuses, tuleb pöörduda ehitusseadustiku § 23 kohase pädeva isiku poole ning tellida ehitise audit. Audit annab ülevaate ehitise seisukorrast ning määrab edasised vajalikud tegevused probleemi likvideerimiseks.

Lõppkokkuvõttes on iga korteriomaniku ülesanne tagada, et hooldus ei jääks tegemata, et meie kodud püsiksid turvalised ja kestlikud ka aastakümneid edasi.

‍