Fakt on see, et Eestis on tuhandeid kortermaju, mis vajavad remonti. Fakt on ka see, et paljudel nendest ei ole vahendeid, et remont ära teha ja hoone energiasäästlikumaks muuta. Kui pangast laenu ei saa, siis on üks võimalus veel - Elamuinvesteeringute Fond.

Fond on loodud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt ning renoveerimislaenu eelarve on 35 miljonit eurot. Fondi eesmärgiks on pakkuda riikliku rekonstrueerimislaenu neile korteriühistutele, kellele pank laenu ei anna või on tingimused ebasoodsad nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress. Fond suudab laenu pakkuda ligikaudu 100 korterelamu renoveerimiseks.  

Siinkohal tasub tähele panna, et fond pakub laenu ainult nendele korteriühistutele, kes on püüdnud pangast laenu saada, kuid kellele on pank ei öelnud, hinnates nende krediidiriski liiga kõrgeks. Need korterelamud vajavad samuti uuendust, sest on aastakümnete jooksul jäänud ajahambale jalgu ning hooned ei ole enam väga elamisväärsed. Fondi pakutava laenuga soovitakse ületada turutõrge, et ka kõige kehvemas seisus olevad majad saaksid renoveeritud. Laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöid ja kombineerida seda EISi toetustega. 

EIS loeb panga poolt pakutavateks ebamõistlikeks tingimusteks nõutavat omafinantseeringut, mis ületab 20%, intressimäära, mis on kaks korda kõrgem panga poolt pakutavate samaväärsete projektide eest ning laenu tagasimakset viie või vähem lühema aja jooksul tagastamist. 

Mida laen sisaldab?

Omafinantseering peab olema vähemalt viis protsenti, laenu tähtaeg 30 aastat, laenusumma 15 tuhat kuni kolm miljonit eurot ühe korteriühistu kohta, intress kaks protsenti, pluss kuue kuu Euribor ning tagatiseks on pandileping. 

Laenu abil saab finantseerida kõiki kaasomandis olevaid objekte, millega tagatakse, et korterelamute ehituskonstruktsioonide stabiilsus, suurendatakse hoone energiatõhustust või millega parandatakse elanike elamistingimusi. See tähendab, et kõik kaasomandis olevad ja samal maal asuvate objektide ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamine. 

Millised on nõuded?

Laenusaajaks peab korteriühistus olema vähemalt kolm korterit, vähemalt 80 protsenti korteriomanditest kuulub füüsilistele isikutele, kuni kaheksa korteriga majas tehakse elanikele taustakontroll, hoone peab kasutuses olema elamuna, kortermaja tuleb kindlustada, laenuvõtjal puuduvad maksehäired, maksuvõlg või maksuvõlg on ajatatud. 

Millised on vajalikud dokumendid?

Vähemalt kahest pangast saadud negatiivne laenuotsus, korteriühistu üldkoosolekul tehtud otsuse protokolli laenuvõtmise ja pandilepingu sõlmimise kohta ja osalenud KÜ liikmete registreerimisleht; viimase majandusaasta finantsaruanne ja kehtiv majanduskava, viimase kuu arved kolmelt suurimalt kommunaalteenuse pakkujalt, kuue kuu kontoväljavõte, renoveerimisprojekt, ehitise ekspertiisi audit või energiaaudit. 

Lisaks peab toetust saav korteriühistu olema ka krediidivõimeline. Mida see tähendab?

EISi eluaseme ja energiatõhususe valdkonna kliendihaldur Kristo Hütt sõnas Kortermajalehele, et korterelamu krediidivõimekuse hindamisel lähtutakse korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud majanduskavast ja muudest otsustest, mille alusel korteriühistu liikmetelt tasusid kogutakse.  

“Vastu võetud otsuste alusel hindame, kas korteriühistu on võimeline laenu teenindama, kas peale laenumakseid jääb ühistul piisavalt reservi ootamatute kulude katteks; kui on võlglasi ühistu ees, siis kui palju neid on ja millises summas võlgu ollakse,”

sõnas Hütt. 

“Krediidivõimekuse hindamisel meil piirkondlikku erisust ei ole. Kui korteriühistu vastab laenu saamiseks seatud tingimustele ja puuduvad laenusaamise välistused, siis oleme valmis ka laenu andma,” lisas Hütt.

 Korterelamu renoveerimislaenu ja rekonstrueerimistoetuse peamine erinevus on see, et laen tuleb koos intressidega tagasi maksta, aga toetus on rahaline abi ühistule korterelamu kordategemiseks, mida ei pea tagasi maksma, kui täidetakse kõik toetusesaamiseks seatud tingimused.     

Renoveerimislaenu ei tohi segamini ajada rekonstrueerimistoetusega.   

Tegu on samuti läbi EISi käiva rahastusega, kuid seal on tingimused ja kriteeriumid erinevad. Kristo Hütt selgitas nende erinevusi:  

“Korterelamu renoveerimislaenu ja rekonstrueerimistoetuse peamine erinevus on see, et laen tuleb koos intressidega tagasi maksta, aga toetus on rahaline abi ühistule korterelamu kordategemiseks, mida ei pea tagasi maksma, kui täidetakse kõik toetusesaamiseks seatud tingimused.”

Tallinnas ja Tartus on toetuse osakaal enamasti 30%, kuid teatud tingimustel võib see tõusta ka kuni 50 protsendi peale. Ülejäänud Eestis on toetuse osakaal 50 protsenti, mõnel juhul ka 55 protsenti. 

Rekonstrueerimistoetusega toetatakse järgmisi tegevusi: 

• küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, 

• katuse ja katuselae rekonstrueerimine, soojustamine,

• akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine,

• keldri ja vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine,

• rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja soojustamine, rõdude ehitamine,

• vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, 

• ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine,

• jne

Toetust saavad korterelamud, mis on ka elamuna kasutusel ning tehnilise konsultandiga leping sõlmitud. Toetuse saaja peab ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks esitama 30 päeva enne tööde algust ja pärast heakskiitu esitama ehitusteatise enne tööde algust.