Ehitusvaldkond on keeruline ja kui sellega pole varem kokku puutunud on keeruline teada, kust renoveerimisega pihta hakata ja kuidas midagi teha. Aga seejuures aitavad tehnilised konsultandid, kellest üks on Tallinna linnas ja Harjumaal tegutsev Aivar Kaljula.

Kredexi kodulehe sõnul kaasatakse tehniline konsultant taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib, arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni.  

Aivar Kaljula ise ütleb, et tehniline konsultant teeb rekonstrueerimisprotsessi juures seda, mida ei tee KÜ juhatus, Kredex või OVJ.

Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev järgmistes valdkondades:

käesoleva määruse nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused”);

e-toetuse keskkonna kasutamine

ehitisregistri kasutamine

toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris

korteriühistu juhtimise põhialused

Lisaks eelpool toodule peab tal olema kas energiatõhususe kutseala energiaaudiitori, energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, kinnisvarateenuste kutseala, korteriühistu juhi, ehitusjuhi jne kutse.  

Kliimaministeerium on läbi viimas projekti LIFE IP BuildEST. Rahvakeeli kannab see nime renoveerimismaraton. Tegu on projektiga, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.

Riik on selleks käivitanud renoveerimismaratoni ja koostanud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mis näeb ette, et 2050. aastaks on kõik Eesti kodud ja töökohad targalt korda tehtud. Selle eesmärgi seadmine ja täitmine on vajalik, et meie majad oleksid energiasäästlikud ja kestlikud ning neis oleks meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast.

Kredexi tehniline konsultant ei ole küll projektiga süviti tutvunud, kuid on laias laastud selle eesmärkidega päri.

“Tõtt öelda olen kuulnud, aga seni mitte tutvunud selle "renoveerimismaratoniga". Igapäevaste tööülesannete juures pole sealt saadud infoga suurt midagi peale hakata. Pigem peaks sealt tulema suunised seaduse tegijatele ja rahastajatele, et kuidas siis need eesmärgid täita oleks võimalik. Meie ikka ainult teeme ära kui asjad selged,”

sõnas ta.

Kaljula lisas: “Kuid on täiesti kindel, et olemasolev elamufond vajab kiiresti uuendamist. Isegi kui see ei haaku otseselt kliimaeesmärkidega.”

Aastatepikkuse kogemusega Kaljula sõnas, et igasuguse projekti juures, ükskõik kui läbimõeldud see ka ei oleks, ei möödu kunagi suuremate või vähemate viperusteta. “Midagi pole parata. Kui need tulevad, tuleb need lahendada. Vahel tähendab see suurt ajakulu ja vahel ka rahalist lisakulu,” ütles ta.

“Aga üldine ja kõige suurem probleem on ikka renoveerimiseks vajamineva toetusraha puudus ja/või saamise kaootilisus. Selle kohutavaks näiteks saab lugeda seda kurikuulsat "nobedate näppude" vooru.

Kogu aeg jäävad osa korteriühistuid rahastusest ilma, mis sellest, et ettevalmistamisega on aastaid on tegeletud ja sellele üpris suuri summasid kulutatud. Praeguse toetustaseme juures võiks selle välja kuulutatud nn renoveerimismaratoni eesmärgi täita mitte aastaks 2050, aga pigem aastaks 2120,”

on Kaljula olukorra osas pessimistlik.  

Projekti mittetoimise taga on tihti ka kehv kommunikatsioon korteriühistute ja elanike vahel. “Need majad, kus suhtlus vilets, need tavaliselt renoveerimiseni ei jõuagi. Näiteks enamus Lasnamäe suurpaneelelamuid. Mujal on olukord ühtlasem, kuigi põhjused erinevad,” sõnas Kaljula.

Kuidas seda suhtlust omavahel parandada, seda Aivar Kaljula öelda ei oska. “Tehniline konsultant jõuab korteriühistute juurde ikka alles siis, kui seesamune suhtlus KÜ ja elanike vahel on jõudnud sinnamaale, kus renoveerimine on üldjoones juba otsustatud ja koostöö toimiv,” ütles ta lõpetuseks.

‍