Tehnoaudit OÜ on akrediteeritud inspekteerimisasutus, kelle peamine tegevusvaldkond on ohtlike seadmete audit ja tehniline kontroll. Auditeeritavad seadmed on elektri- ja gaasipaigaldised, liftid, eskalaatorid, surveseadmed, ADR veoanumad.  

Tehnoaudit OÜ tütarettevõte Tehnohooldus OÜ pakub elektri- ja gaasitöid, mis võimaldab pakkuda klientidele ka puuduste kõrvaldamist, mis on avastatud auditite ja kontrollide käigus.

Tehnoaudit OÜ on teostanud gaasipaigaldiste kontrolle elukondlikes hoonetes üheksa aastat. Selle ajaga on kontrolle teostatud ca. 35 000 korteris, mis asuvad ca. 1800-s korteriühistus üle Eesti. Tehnoaudit OÜ juhatuse liige Asko Talu sõnas Kortermaja lehele, et elukondlikes hoonetes asuvate gaasipaigaldiste kontrolli sagedus on neli aastat. 

“Kui alustasime korterite gaasipaigaldiste kontrolli teostamist 2016 aastal, siis ei olnud see veel kohustuslik. Korterite gaasipaigaldiste kontroll muutus kohustuslikuks alates märtsist 2017 ja nõuded muutusid veel täpsemaks alates 1.novembrist 2019,” sõnas Talu. Gaasipaigaldiseks loetakse gaasitorustikku, mille külge võib olla ühendatud gaasitarviti. 

Järgnevad õigusaktid sätestavad alates 1.11.2019 elukondlikes hoonetes gaasipaigaldiste kontrolli mõiste ja vajalikud tegevused:

§1 p.21. Gaasipaigaldise kontroll on üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus asuva gaasipaigaldise kontroll pädeva isiku poolt. 

§46¹ p.3. Gaasipaigaldise kasutamisel tuleb läbi viia gaasipaigaldise kontroll pädeva isiku poolt iga nelja aasta tagant.

§46¹ p.4. Gaasipaigaldise kontroll sisaldab järgmist:

  1) gaasiseadme nõuetele vastavuse ja toimimise kontroll tööolukorras;

  2) olemasolevale dokumentatsioonile vastavuse kontroll;

  3) seadmete õhuvarustuse ja ruumide ventilatsiooni toimimise kontroll;

  4) torustiku nõuetele vastavuse kontroll;

  5) seadmete ühenduste tiheduse kontroll;

  6) vingugaasianduri olemasolu ning paigalduse kontroll.

§46¹ p.5. Gaasipaigaldise kontrolli käigus läbiviidud tegevuste andmed sisestab kontrolli teostaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi viie tööpäeva jooksul.

“Tihti kuuleme ühistutes gaasipaigaldiste kontrolle planeerides ühistute esindajate/haldurite poolt väiteid, et osades korterites ei kasutata gaasi ja seal pole vaja kontrolli teostada.

Mitmetes korterites on tõesti mindud gaasiseadmetelt üle elektriseadmetele, aga kui korterit läbib või sellesse siseneb gaasimagistraaltorustik, siis on ka sellised korterid kontrolli kohustusega,” selgitas Talu.

Elukondlike hoonete üldaladel (trepikojad, keldrid, katlaruumid) asuvate gaasipaigaldiste kontroll on olnud kohustuslik juba pikemat aega.

Viimase paari aasta jooksul on ühistutes tõusnud teadlikkus seonduvalt gaasipaigaldiste ohutuse temaatikaga. Vaatamata sellele tuleb ühistute esindajatega suheldes ette olukordi, kus soovitakse kontrolli teostada ainult üldaladel asuvatel gaasipaigaldistel ja korterite kontroll jäetakse korteriomanike õlule. Tihti tuleb selgitada, et korteriomaniku vastutus algab üldjuhul korterisisesest sulgseadmest ehk gaasikraanist. Korterit läbiv või korterisse sisenev gaasimagistraaltorustik kuni korterisisese sulgseadmeni on ühistu vastutusalas.

Paljudes ühistutes on nelja-aastane kontrolli sagedus lõppenud ja nendes korterites on teostatud uusi korralisi kontrolle. 

Enamus ühistutes on olukord muutunud paremaks võrreldes eelmise kontrolliga. Samas on ka ühistuid, kus nelja aasta jooksul ei ole väga aktiivselt tegeletud eelmisel korral avastatud puuduste kõrvaldamisega.

Tehnoaudit OÜ korraldas 2024. aastal kontrolle ca 4500 korteris. Peamised puudused olid seotud gaasitorustikega (ca 10% korterites):

• Gaasitorustiku ühenduskohtades pihkamised

• Vanade sulgseademete (korkkraanid) pihkamised

• Gaasivoolikute mittevastavused (veevoolikud)

• Sulgseadmete mittevastavused (veekraanid)

Ventilatsiooniga ja põlemisõhu juurdepääsuga seotud puudused (ca 7% korterites):

• Veesoojendi/katla ruumi uksel puudub põlemisõhu ava või ava on ebapiisava suurusega (nõutud min. 300 cm2)

• Ventilatsiooni ava köögis on suletud

• Veesoojendi/katla ruumil puudub ventilatsioon

• Veesoojendi/katla ruumile tuleb paigaldada valgustusele ja ventilaatorile eraldi lülitid, sest koos kasutamine ohtlik vingugaasi tekkimise tõttu

• Veesoojendi/katla töötamise ajal köögikubu mitte sisse lülitada, sest koos kasutamine ohtlik vingugaasi tekkimise tõttu

Vingugaasiandur puudus ca 5% korterites, kus see on kohustuslik.

Asko Talu kommenteeris, et üks oluline teema on gaasimagistraaltorustike ühenduskohtade kinniehitamine, eriti nendes korterites, kus gaasi kasutamisest on loobutud, korterisisene gaasitorustik kuni gaasimagistraaltorustikuni eemaldatud ja kinni ehitatud. Kinni võib ehitada gaasimagistraaltorustiku ühenduskohad, kus on püsiliited ehk keevisliited. Kui selle kohta on olemas gaasitööde firma poolt väljastatud tehtud tööde akt, et on tehtud keevisühendus, siis on see vajalik tõendusmaterjal. 

Kui on muud liited (nt muhv, keermes), siis ei tohi gaasimagistraaltorustiku ühenduskohti kinni ehitada või peaksid ühenduskohtades, mis on standardsetes kohtades igas korteris,  olema teenindusluugid, kust kaudu on võimalik ühenduskohtade lekketihedust kontrollida.

Paljud korteriomanikud on heauskselt ostnud korteri, kus torustik on juba kinni ehitatud ja peaksid nüüd hakkama seina lõhkuma, et teenindusluuki teha. Mitmed ühistud on selliste luukide tegemist ka korteriomanikelt nõudnud, et tagada juurdepääs ühistu vastutusalas olevatele gaasimagistraaltorustiku ühenduskohtadele.

“Meie kogemuse järgi on olukord läinud paremaks nendes ühistutes, kus kontrolli teostamine toimub juba teist korda ehk eelmisest kontrolli teostamisest on möödunud neli aastat. Samas tuleb ette selliseid ühistuid, kus kontrolli pole siiani teostatud ja ühistu esindajale tuleb hakata selgitama gaasipaigaldiste kontrolliga seonduvad nõudeid. Pihkamistega seotud puudused on üldjuhul lokaalse iseloomuga ja saab kergesti kõrvaldada gaasitöid teostavate ettevõtete poolt. 

Nõutud suurusega põlemisõhu avade tegemine uste sisse ja vingugaasiandurite paigaldamine on samuti lokaalse iseloomuga ja kergesti lahendatavad teemad.

Rohkem nõuavad tähelepanu ventilatsiooniga ja suitsugaaside eemaldamisega seotud puudused, sest see on seotud üldjuhul kogu maja ventilatsiooni- ja suitsulõõride süsteemidega.

Enamus vanemaid kortermaju on planeeritud loomulikule ventilatsioonile. Viimase 30 aasta jooksul on hakatud aktiivselt kasutama köökides köögikubusid, mis viivad loomuliku ventilatsiooni süsteemi toimimise tasakaalust välja ka nendes korterites, kus kubusid ei ole.

See on pannud mitmeid korteriomanikke köögis ventilatsiooni avasid kinni panema, et takistada naaberkorteritest tulevaid lõhnasid, mis tingitud köögikubude kasutamisest tekkivatest üle- ja alarõhkudest ventilatsiooni lõõrides. Nende probleemidega tegelemiseks tuleb ühistutel otsida komplektseid lahendusi, et muuta olukord paremaks võrreldes olemasolevaga.

“Omalt poolt oleme teinud viimase üheksa aastaga igapäevaselt tööd selle nimel, et tõsta ühistute esindajate teadlikkust gaasipaigaldiste ohutusnõuete teemal ja kontrollide teostamisega tagada ohutum ja turvalisem elukeskkond kortermajades,” lausus Talu.

‍