Eestis on praegu külmem periood ning inimesed kipuvad mugavama elukeskkonna nimel koduseid ahjusid üle kütma. Sellega aga suureneb tulekahju tekkimise oht, millele inimesed tihti ei mõtle.
Päästeamet soovitab üle ülekütmise vältimiseks kütta alati üks ahjutäis korraga, vajadusel seda mitu korda päevas. “Üle kolme küttekorra päevas siiski ei ole mõistlik ning kütmiskordade vahel võiks olla nii umbes viis tundi,” sõnas päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Darja Denissova. “Kui kütame ühe ahjutäie ja siis kohe järgmise otsa, siis on suure oht ahju ülekütmiseks - ahi ei suuda seda temperatuuri taluda ja võivad tekkida praod ja ahi võib minna nii-öelda lõhki. Liigkütmine on ka hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid,” lisas Denissova.
Enne uuesti kütma alustamist soovitab päästeamet eelmise tuha ahjust välja viia. Küttekollet tuleks põlenud puidu jääkidest tühjendada alles pärast seda, kui tuhk on täielikult maha jahtunud. Vastasel juhul võib kuum tuhk prügikastis midagi süüdata. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergesti süttivas anumas ning kuum tuhk tuleb paigutada kaanega metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.
Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna ning siiber tuleb hoida kütmise ajal täielikult avatuna. Jälgida tuleb, et igasugune põlevmaterjal, näiteks küttepuud ja vaip, ei oleks küttekoldele liiga lähedal. Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest.
Päästeamet rõhutab, et kui toasooja saamiseks on tarvis kasutada elektrilisi puhureid, radiaatoreid või muid alternatiivseid kütteallikaid, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et
seadmetega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Meeles tuleb pidada, et elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi mistahes esemetega kinni katta.
Päästeameti koostatud statistikast on samuti näha, et külmematel kuudel on rohkem tulekahjusid. Kodude all on arvesse siis võetud üksikelamud, rida- ja korterelamud ning suvilad, mis on kasutuses. Jooniselt on näha küttesüsteemiga seotud tulekahjud kodudes perioodil 01.01.2022-30.11.2024
Omad probleemid tekivad ka vastupidises olukorras ehk jäätumisel. Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Darja Denissova sõnas, et mitu päeva järjest kestvate krõbedate miinuskraadidega kipuvad korralikult soojustamata veetorud külmuma ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult ning ohutust silmas pidades.
Torude sulatamisel tuleb vältida lahtise tule ja leeklambi kasutamist. “Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul ei tohi jätta sulatusvahendeid järelevalveta ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks,” rõhutas Denissova.
Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see ennetavalt katta lisaisolatsiooniga. Eesti kliimat arvestades on see üks olulisemaid tegevusi, mis enne talve tulekut ette võtta. Lisaisolatsioonita torud võivad olla näiteks suvilates, mida varasemalt kasutati vaid soojal ajal suvel. Hiljem aga soovitakse suvilat kasutada aasta läbi, kuid hoone jääb korrektselt soojustamata.
Ei ole üllatus, et külmaperioodil on kõige ohustatumad sihtrühmad eakad ja erivajadusega inimesed, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekuks, sh kütmiseks, kõrvalabi. Samuti on keerulisem inimestel, kelle elutingimused on kehvad ja küttekolded või elektrisüsteemid amortiseerunud ja seetõttu tuleohtlikud.
Päästeameti uus taotlusvoor “Kodud tuleohutuks” programmist toetuse taotlemiseks avatakse 02.01.2025. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused abivajavate inimeste elutingimuste parandamiseks.
