2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmekogemisest selgub, et kortermajades elab üle 60% Eesti elanikest. Kortermajdes asuvad korterid on seega väga paljudele korteriomanikele rahaliselt tihti kõige väärtuslikum isiklik varandus. Kuidas siis seda varandust majandada, hoida kogu kortermaja väärtust ning tagada turvaline elukeskkond?
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 24 ütleb, et juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut.
Korteriühistu juhatus võib aga vahetuda igal aastal. Kuidas siis ikkagi hakkama saada juhatuses juhul, kui pole varasemat kogemust ega korteriühistu juhi koolitust?
Kõigepealt on oluline mõista oma kohustusi ja vastutust, mida toob kaasa korteriühistu juhtimine.
Juhatuse liikmena pead järgima seadusi ja norme, Korteriomandi- ja korteriühistuseadust (https://www.riigiteataja.ee/akt/KrtS) . Samuti pead järgima reegleid, mis on kirjas põhikirjas, kui see on olemas ühistul. Ühistu juhatus peab tegutsema nii, et otsused on tehtud ühistu huvides, mitte oma isikliku kasu nimel.
Juhatuse liikmed vastutavad ühistu tegevuse eest. Kui juhatus ei täida seadust ja norme või põhikirjast tulevnevaid nõudeid, siis võivad ühistu liikmeid pöörduda kohtu poole ja nõuda korteriühistu juhatuse liikmete tegevuse korrigeerimist. Et olla kursis kõige vajalikuga, võiksid korteriühistu juhid võtta täiendavaid koolitusi korteriühistu juhtimise kohta.
Juhatus vastutab korteriühistu igapäevase juhtimise eest, sealhulgas remondi- ja hooldustööde korraldamise, teenuste hankimise ja tasude kogumise eest. Uue juhatuse liikmena võiksid tutvuda kehtivate teenuse lepingutega ja vajadusel muuta lepingud sobivamate ja soodsamate teenusepakkujate vastu. Kui juhatuse liikmed tunnevad, et vajaksid abi kortermaja haldus- ja hooldustegevustel, siis juhatus võib alati palgata juurde professionnalse halduri.
Eriti tähtis on ka juhatuse ja korteriomanike vaheline kommunikatsioon. Juhatus peab arvestama korteriomanike huvidega ja suhtlema nendega otse või eri kanalite kaudu (nt. koosolekud, e-kirjad, infolehed).
Juhatusel võib tekkida ka vajadus lahendada omanike omavahelisi tülisid või probleeme. Sellel juhul tuleb sul juhatuse liikmena kasuks hea läbirääkimise- ja kuulamisoskus.
Loomulikult on juhatuse vastutusalas ka ühistu raamatupidamine. Juhatuse liikmena pead sa kontrollima, et tulud ja kulud oleksid kõik kirjas. Tavaliselt on ühistul raamatupidaja, kuid vastutus on siiski üldjuhul juhatusel. Et aru saada paremini korteriühistu majandustegevusest oleks mõistlik korteriühistu juhatusel käia raamatupidamiskoolitustel, mis on orienteeritud korteriühistu finantsjuhtimise küsimustele.
Osad omavalitsused maksavad erinevatel tingimustel toetust korteriühistu juhatuse liikmete koolituste eest. Näiteks Tallinnal on toetus korteriühistu juhatuse liikmete koolitusele, vaata siit
Saad hakkama korteriühistu juhatuse liikmena, kui oled usaldusväärne, hea suhtlemisoskusega, huvitatud ühistu igapäevaseid tegevusi korraldama ning sul võiks olla ka finants- ja õigusasjade teadlikkus. Kui aga tunned, et vajad siiski lisatuge, siis on alati võimalik võtta lisakoolitusi või abijõuna palgata kinnisvarahaldur, et tagada ühistu edukas juhtimine ja kõigi korteriomanike huvide kaitse.
