Kortermajades elavatel inimestel on tihti rohkem asju kui neil on ruumi neid kuhugi ladustada. Eriti asjade puhul, mida kasutatakse regulaarselt nagu jalgrattad ja lapsevankrid. Hea on väljast tulla ja need asjad trepikotta jätta, et neid siis järgmisel päeval uuesti kasutada. Küll aga võivad need tulekahju korral evakueerimist takistada ja seetõttu seda seadus ei luba.
Päästeameti sõnul peavad, igas hoones peavad olema piisavalt avarad ja liikumiseks ohutud evakuatsiooniteed.
Tulekahju või muu õnnetusjuhtumi korral saavad inimesed nende kaudu ruttu ja ohutult välja. Võimaluse korral kasuta väljumiseks alati just märgistatud evakuatsiooniteid. Need on kõige turvalisemad.
Politsei- ja piirivalveameti Lääne-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants sõnas meediale, et trepikojas asjade ladustamine teeb need varga jaoks kergeks sihtmärgiks, kuid on ka seadusega vastuolus. Päästeamet käib nõude täitmist regulaarselt kontrollimas ja on sel teemal korduvalt kirjutanud. Tulekahju korral põhjustavad trepikojas olevad asjad kaht probleemi:
majast väljumisel on need takistusteks ja tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu;
trepikojas hoitavad asjad segavad abistajaid. Näiteks kiirabi töötajaid ja päästjaid, kes niigi kitsastes oludes kannatanut transpordivad.
Päästeamet saab peaaegu iga päev teateid selle kohta, et mõnes korteris üle Eesti on tunda suitsuhaisu või on suitsuandur põlema läinud. Nt see juhtum mõne päeva eest:
26. jaanuaril kell 00.14 tõttasid päästjad Kristiinesse Tedre tänavale, kus teataja nägi trepikojas suitsu.
Päästjad nägid kohale jõudes 3. korruse aknast tulemas paksu musta suitsu. Korteri uks avati jõuga ja vastu vaatas paksult suitsu täis korteri. Suitsusukelduslüli tõi korterist välja neli kannatanut, kes anti kiirabi hoole alla. Toas põles diivan, mis vahtkustutiga kiirelt kustutati. Suure tõenäosusega sai tulekahju alguse suitsetamisest.
Kuid tuleb ette ka traagilisemaid sündmuseid nagu juhtus 24. jaanuaril Pärnumaal. Reede varahommikul teatati häirekeskusele tulekahjust Saarde vallas Tõlla külas, kus päästjad tõid hiljem põlevast korterist välja hukkunud inimese. Kell 6.49 tuli häirekeskusesse teade, et Saarde vallas Tõlla külas põleb kahekordse, nelja korteriga korterelamu teine korrus. Päästjate saabumise ajaks põles ülemise korruse korter, leegid ulatusid majast välja ja tuli oli haaranud osaliselt ka katust. Suitsu täist majast leidsid päästjad hukkunud eaka meesterahva. Teised elanikud pääsesid majast välja, üks neist toimetati kiirabiga tervisekontrolliks haiglasse. Tulekahju sai alguse toast, kus elanik oli suitsetades magama jäänud.
Päästjad kustutasid tulekahju ning nii korteritest kui katusealusest tulepesade otsimisega. Terve hoone muutus tulekahju tõttu elamiskõlbmatuks ning elanikele otsitakse kohaliku omavalitsuse abiga asenduspind. Päästjad leidsid korteri kapi pealt küll suitsuanduri, kuid mille patarei oli eemaldatud ning seetõttu see elaniku elu päästa ei saanud.
Selle juhtumi puhul ei ole teada, kuidas olid tarvikud trepikojas ladustatud, kuid kuna rohkem ohvreid nelja korteri peale ei olnud, siis võib eeldada, et evakueerimine toimus probleemideta ja kõik ülejäänud majas olnud inimesed said sealt välja. Samamoodi peaks olema ka ülejäänud kortermajadega. Ühe inimese hooletus võib ohtlikuks muutuda teistele majaelanikele.
Enamus kordadest ei ole tegu suure põlenguga ja tihti suudavad elanikud need ise kustutada. Aga suurema põlengu korral, kui on süttinud terve korter ja see ohustab teisi majaelanikke, siis on vaja majas olevad elanikud sealt kiiresti välja saada. Ja siin on oluline, et evakueerimiseks oleks trepikoda vaba ja seal ei oleks ei jalgrattaid, lapsevankreid, vana mööblit, lillepotte ja muud pahna, mis seal tegelikult olema ei pea.
Lasnamäel asuva munitsiplaakortermaja Raadiku 8 korterühistu toob välja, et juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht.
Seda rõhutab ka Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe, kes sõnas:
“Tavapärast kortermaja trepikoja kasutust lilled häirida ei pruugi, aga kui majas on tulekahju, on trepikoda määrava tähtsusega hoonest evakueerumiseks. Selle tarbeks peab trepikoda olema kergesti läbitav, et mitte miski ei takistaks kiiret majast väljumist. Asjade hoidmine trepikojas on ohtlik.”
Kuhu üleliigne vara ladustada?
Lihtne vastus on kelder.
Keldris hoitakse enamasti asju, mida igapäevaselt vaja ei lähe või ootavad üldse äraviskamist. Küll aga ei ole see lahendus tihti emadele, kellel ei ole lapsevankrit kuhugi jätta. Kõrgemate kortermajade puhul, kus puudub majas lift, on lapsevankriga ülemistele korrustele minemine raske ja seega jäetakse vankrid esikusse, kus need tihti ka rattalukuga kinni pannakse, ja lapse viiakse süles üles. Aga see ei ole hea lahendus, kuna vanker võib teistele ette jääda, sellest on ehk raske mööda saada või võib keegi rumal selle lolli nalja varjus põlema panna.
Vanker on suur ja kohmakas ning selle liigutamine raske. Hea oleks, kui selle saaks korterisse viia, aga alati ei ole see võimalik. Või saab selle viia keldrisse, kust see iga kord alati välja võtta ja sinna tagasi viia. Lapsevanema jaoks on selline käik tihti tülikas ja aeganõudev.
Samamoodi on ka jalgratastega. Rattaid ei saa viia tuppa, kuna need on määrdunud või võtavad palju ruumi. Siis on hea neid trepikojas hoida, et neid lihtsasti kasutada. Aga tuleõhu korral on nii trepikojas liikumine raskendatud ja sega väljapääsu. Seetõttu lasevad paljud uusarenduses rajada ka rattahoidla, kus elanikud saavad oma rattaid hoida. Kui neis on piisavalt ruumi, siis saab seal hoida ja lapsevankreid. Nagu autode parkimisega võiks ka rattahoidlas olla ruum enamus majaelanikele (kui mitte kõikidele) ja siis võiks sinna mahtuda ka lapsevanker. Teine lahendus on kasutada mõnda maja läheduses asuvad liiklusmärgi posti, mille külge ratas ketiga kinni panna. See ei ole hea lahendus, kuna jätab ratta valveta ja on heaks sihtmärgiks vargale, aga see on üks lahendus, kuidas kitsastes oludes käituda.
Korterinumbrid kohustuslikud
Alates märtsists 2021. on kohustuslik, et kõik kortermajade korterid oleksid korterinumbriga tähistatud.
Siis jõustus siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muudatus, mille kohaselt tuleb numereerida kortermajade uksed ja korrused ning ka büroohoonete korrused. Kortermajade puhul tähendab see, et trepikoja välis- ja vaheuksed peavad olema tähistatud vastavate numbrivahemikega ning korteriuksed vastava numbriga. Kusjuures enam kui kolmekordsete kortermajade puhul tähistatakse vastava numbriga ka korrused. Määruse muudatus omab tagasiulatuvat jõudu ehk kohustus laieneb nii olemasolevatele kui ka alles ehitatavatele hoonetele. Tähistuse stiili ettekirjutatud ei ole, kuid numbrid peavad olema hõlpsalt nähtavad, leitavad ja selged.
Korruste ja uste tähistamine on vajalik päästetöö efektiivseks tegemiseks, kus on suure tähtsusega aegkriitiline tegutsemine.
„Oluline on leida võimalikult kiirelt päästesündmuse asukoht, et päästa inimeste elu, tervist ja vara,“
ütleb päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu.
„Võimalikult lühikese aja jooksul abivajajani jõudmine aitab oluliselt vähendada tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arvu,“
märgib Lemsalu.
Kõige enam probleeme esineb vanemate ehitistega magalates, kus on numeratsioon alaliselt puudu või renoveerimise käigus eemaldatud. Mõnel juhul on korterinumbrid muudetud ebaloomulikuks ning projektile mittevastavaks. „Raskekaalulises varustuses päästjal võib aga mööda treppe joostes korruste lugemine sassi minna,“ lisab Lemsalu. Kõik see kulutab väärtuslikke sekundeid või isegi minuteid, mis võivad olla elutähtsad.
Päästeamet kutsub üles kortermajade elanikke, korteriühistuid ja koostööpartnereid oma või külastatava maja numeratsiooni korrektsust üle vaatama ja võimalikele puudustele tähelepanu pöörama. Kuigi seadus jõustus peaaegu viis neli aastat tagasi, siis ei ole korrused ja korterid siiamaani kõikjal märgitud.
