Värske ja puhas õhk on vajalik heaks elukvaliteediks ning kui seda saab kuidagi parandada, siis seda parem.
Pole üllatus, et maapiirkonnas on õhukvaliteet parem kui linnas. Terviseameti meediasuhete ja ennetustöö spetsialist Kelli Suvi, sõnul on põhjuseks rohkemate saateallikate nagu transport ja erinevad küttekehad, olemasolu.
“Seega on ka saasteainete kontsentratsioon õhus kõrgem. Eestis on välisõhu kvaliteet siiski teiste Euroopa riikidega võrreldes hea, aga parandamiskohti on,” ütles Suvi..
Oma kodus saab igaüks ise õhukvaliteeti kontrollida. Kontrolli käigus mõõdetakse peenosakeste arvu, CO2 sisaldust ja hallitusseente kogust õhus. “Ise saab igaüks oma kodus mõõta siseõhu temperatuuri ning niiskuse ja CO2 sisaldust õhus. Erinevaid termomeetreid, hügomeetreid ja süsihappegaasi andureid müüakse näiteks ehituspoodides,” sõnas Suvi.
Kuidas õhukvaliteeti parandada?
Ventilatsiooni puudumisel, või juhul, kui vanemal majal vahetatakse aknad, aga ventilatsioonisüsteem on kehv, tuleb ruume pidevalt tuulutada. See aitab tagada toas värske õhu. “Mida suurem on CO2 sisaldus ruumis, seda kiiremini muutub õhk umbseks ja inimene väsib. Lisaks võib süsihappegaasi kõrge sisaldus siseõhus põhjustada peavalu,” ütles Suvi.
Kui esineb probleeme siseõhu kvaliteediga, leidub hallitust või akendel on kondens, siis see juba näitab, et hoones on probleemid õhuvahetusega. Sellisel juhul tuleb pöörduda ehituseksperdi poole, kes nõustab ja vajadusel soovitab tellida või tellib ise siseõhu analüüsid. “Mõõtmine ainuüksi probleeme ei lahenda,” lisas Suvi.
Eraisikud saavad tellida siseõhu analüüse (sh hallitusseente hulga õhus määramine) kodudesse terviseameti laborist hinnakirja alusel. Järelevalve korras terviseamet mõõtmisi eraomandis ei tee. Terviseameti laboris on võimalik määrata hallituse hulka õhus, kuid mitte hallitusseente liike. Selleks, et uurida hallitusseene liiki, peaks hoone või korteri omanik pöörduma sõltumatu eksperdi või hallituse tõrjega tegeleva ettevõtte poole, kellel on kogemus hallitusseentega sisekeskkonnas.
Kas kortermajades on ka konkreetselt mingid unikaalsed probleemid, mida võib-olla mujalt ei leia?
Kortermajades esinevate siseõhu probleemide unikaalsus taandub pigem sellele, et kortermajas sõltub õhukvaliteet osati naabrite tegevustest ning korteriühistu või majaomaniku otsustest.
Kelli Suvi ütles:
“Toon esile kolm korteri sisekliimat mõjutavat aspekti: õhutemperatuur, ventilatsioon ja tubakasuits.”
Õhutemperatuur eluruumis peab looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC.
Juhul, kui ruumi temperatuur on siiski liiga madal, tuleks korterelamu puhul probleemist rääkida korteriühistu või majaomanikuga. Võimalik, et hoone soojustus vajab parandamist. Õhutemperatuuri määra eluruumis sätestab majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumile esitatavad nõuded".
Ebapiisav ventilatsioon võib mõjutada siseõhu kvaliteeti ning põhjustada niiskus- ja hallitusprobleeme.
Liigniiskuse ja sellega kaasneva hallituse vastu võitlemise parim abinõu on ruumide ja pindade regulaarne puhastamine ning korralik tuulutamine. Toiduvalmistamisel tuleks kasutada õhupuhastit, mis juhib niiske ja orgaanilisi aineid sisaldava auru hoonest välja. Hallituse ilmnemisel on oluline läbi viia põhjalik ülevaatus, et tuvastada hallituse tekkepõhjused ja ulatus. Samuti tuleks kontrollida hoone katuse seisukorda.
Meeles tasub pidada, et avatud akna või tõmbekapi all suitsetamine ei aita mürgist tubakasuitsu toast eemaldada, küll aga võib selle viia naabriteni. Ka kinnises toas suitsetades levib suits varem või hiljem naabriteni.
Põhiline tubakatarvitamisega seotud probleem kortermajades on passiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on see lastele ja rasedatele, aga ka südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele ning isegi lemmikloomadele.
Kui üks elanik suitsetab oma aknal samal ajal, kui tema naabril on aken lahti või rõdul magamas väikelaps, on suitsu sisse hingajatest tehtud passiivsed suitsetajad.
Inimese kodu on küll tema omand, kuid selle omandi kasutamisel kehtib piirang — arvestada tuleb ka teiste elanike huvidega. Vältida tuleks suitsetamist lisaks kortermaja koridorile, trepikojale ja muule üldkasutatavale ruumile ka rõdul, akendel ning välisukse vahetus läheduses. Oluline on kortermaja elanikel saavutada omavahelised kokkulepped, mis arvestavad kõigi tervise ja heaoluga.
Akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole seadusega eraldi reguleeritud, kuid olulised on näiteks järgmised seadused: Eesti Vabariigi Põhiseaduse §28 alusel on igaühel õigus tervise kaitsele; Rahvatervise seaduse §4 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega ega elukeskkonna halvendamise kaudu; Tuleohutuse seaduse §3 lg1 p5 ütleb, et isik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
