Suitsetamine on ebameeldiv harjumus, mis on Eestis kõvasti vähenenud, ning avalikus ruumis ka reguleeritud. Suitsetajatele on loodud eraldi kohas, kus nad oma vajadused saavad ära rahuldada, kaitstes sellega mittesuitsetajate tervist.
Paljud kortermajades elavad inimesed on olnud olukorras, kus nad tahavad suvel sooja ilmaga tuba jahutada või talvel tuba tuulutades akent lahti hoida, kuid tuppa tuleb hirmus suitsuhais, sest alumisel korrusel või kõrval elav naaber kimub suitsu teha, ning tuule tõttu puhub suitsuhais ka sinu koju. Mida sellises olukorras teha? Esmasjoones võiks naabriga rääkida ning paluda tal suitsetada väljas, majast eemal, kuid naaber ei pruugi seda alati teha. Vaatamata kõigele on ka temal õigus oma kodus suitsetada, kuid mitte igalpool.
Vastavalt Tubakaseaduse §29 lg1 p19 on suitsetamine (sh e-sigareti ja uudsete suitsuvabade tubakatoodete tarvitamine) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis keelatud.
Akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole seadusega eraldi reguleeritud, kuid olulised on näiteks järgmised seadused:
Seega tuleks vältida suitsetamist lisaks kortermaja koridorile, trepikojale ja muule üldkasutatavale ruumile ka rõdul, akendel ning välisukse vahetus läheduses. Inimese kodu on küll tema omand, kuid selle omandi kasutamisel kehtib piirang, see tähendab arvestada tuleb ka teiste elanike huvidega.
Elades kortermajas on suitsetamiseks soovitatav minna õue ning mitte jääda trepikoja ukse või naabrite akna ette, vaid eemaldudes akendest ja ustest allatuult piisavale kaugusele.
Omand on põhiseaduse kohaselt puutumatu ja omanik on vaba seda valdama, kasutama ja käsutama. Asjaõigusseaduse §68 kohaselt võivad omaniku õigused olla siiski kitsendatud seadusega ja teiste isikute õigustega. Omandisuhetes tuleb leida tasakaal ja eriti kortermajades, kus põrkuvad paljude omanike huvid.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §12 sätestab, et omanikud peavad vastastikku järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seaduse §31 kohaselt peab hoiduma omanik tegevustest, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Suitsetamine koridoris, trepikojas ja muus üldkasutavas ruumis on keelatud juba tubakaseaduse §29 alusel. Kuigi rõdu sellesse loetellu ei kuulu, võib seal suitsetamine olla siiski lubamatu, kuna ohustab teiste isikute tervist.
Kuidas käituda suitsetava naabriga?
Eelpool sai mainitud naabriga rääkimist. Kui tegu on mõistliku inimesega, kes on majas kaua elanud, kellel on teistega hea läbisaamine ja kui korteriühistuga on suhted head, siis võtab naaber enamasti neid soove kuulda. Ka tema ei taha, et tekiks olukord, kus naabritega on raske elada ning kõigil on ebamugav.
Aga see ei ole alati garanteeritud. Võib-olla inimene lihtsalt ei viitsi välja minna, kuna elab kõrgel korrusel või kui talvel peab hulga riideid selga panema ning külma kätte minema. Siis võivad inimesed enda õiguseid taga ajama hakata. Rõdul suitsetamine pole ju otseselt seadusega reguleeritud. Mida siis teha?
Tubakainfo soovitab kaasata diskussiooni teisi naabreid, kelleni suits samuti levib, ja miks mitte ka teisi elanikke üldiselt. Mida suurem osa majaelanikke oma pahameelt rõdul ja teistes ühisruumides väljendab, seda suuremat survet paneb see suitsetajale, et ta seda mujal teeks.
Jaga majas infot passiivse suitsetamise kohta. Mittesuitsetajate kopsud pole sigareti suitsuga nii palju harjunud kui suitsetaja omad ning tihti mõjub suitsus olevad toksiinid passiivsele suitsetajale rohkem kui suitsetaja omale. Peale tervist mõjutavate aspektide võib siseruumides suitsetamine suurendada tulekahju tekkimise ohtu.
Lisaks saab korteriühistu üldkoosolekul võtta koos elanike häältega vastu võtta otsus, mis keelab siseruumides, kaasaarvatud rõdul, lodžas või aknal suitsetamise. Aga suitsetajaid ei peaks ka täielikult võõrandama. Pakkuge suitsetajatele välja alternatiive maja läheduses - koht paari pingi või tuhatoosiga. Või hoopis mõni katusealune või suitsetamine seina juures, kus pole aknaid jms.
