Vastavalt Kliimaministeeriumile ja üleeuroopalisele kokkuleppele, pidid kodumajapidamised 2024 aasta algusest kohustuslikult kõiki biojäätmeid eraldi koguma hakkama. Selle põhjuseks on üleeuroopaline kokkulepe, et vähendada biojäätmete sattumist segaolmeprügi hulka.  

Üks asi on erinevad Euroopa liidu prügitrahvid, mis kehtestatakse riigile, kui ei täideta Euroopa nõudeid. Teine asi on see, et kui mõtleme suuremalt ja kujutame ette oma pere prügi tootmist ning palju see keskkonda koormab. Erinevad purgid, pakendid, toidujäätmed- kui suure kotitäie olmeprügi sinu pere viib iga päev kortermaja konteinerisse? Prügi sorteerimine aitab kindlasti kaasa prügilatesse saadetava prügi mahtu. Osa sorteeritud prügist saab suunata taaskasutusse ja komposteerimisele.

Eraldi peaks siis sorteerima olmeprügi, paberit, plasti, klaasi, ohtlikuid jäätmeid ja biojäätmeid. 2025 aastast ka eraldi tekstiilijäätmed. Siit näeb Kliimaministeeriumi sortimisõpetust

Kuidas sorteerida prügi korteris, eriti veel köökides, kus pole palju ruumi? Kuhu mahutada sorteerimiskastid korterites, mis on ehitatud eelmisel sajandil kui prügi sorteerimine ei olnud veel teemaks? Tavaliselt on vanades majades olevates kraanikausi all olevates kappides vähe ruumi, sest ruumi võtab suures osas torustik. Kahjuks ei ole ka kõigis uuemates korterites planeeritud suuremat ruumi köögis jäätmete eraldi kogumisele.

On raske paigutada köögikappi suurt jäätmesorteerimise süsteemi, kuid midagi on siiski võimalik. Kööki võiks jätta toiduvalmistamisega seotud jäätmed, paberi ja pakendijäätmetele võib otsida kohta näiteks esikust. Väikese vaba pinnaga kraanikausikapi alla köögis leiab madalaid jäätmekogogumise süsteeme näiteks K-Rautast või mujalt.. Vaata siit‍

Mugav on kasutada vähesel ruumi korral prügikasti süsteemi, mis avaneb kapist liugsüsteemiga

Eraldi peaks koguma ka biojäätmed. Nendeks on näiteks kohvipuru, juur– ja puuviljade jäänused, liha- kala jäänused ja muud vanaks läinud toidujäätmed. Biojäätmed peaks pakendama eraldi ja kompostitavatesse kottidesse või täielikult lagunevasse kotti (mis ei sisalda plastikut). Kompostitavad biokotid on valmistatud taimsest toorainest ja need võib visata ka komposti.  

Paberi- ja kartongijäätmetele võib korteris otsida kohta esikus. Riputa suur pabekott näiteks nagisse ja kogu sinna kokku mittevajalik paberimaterjal. Samuti võib paberi kogumiskoha teha kuskile esikukapi sahtlisse. Esikust on lihtne võtta näpuotsa paberkott paberiprahiga, kui oled välja minemas ning on kerge heita see prügi kogumise kohta.

Tekstiilijäätmeid ära viska kohe olmeprügi hulka. Riided mida sa enam ise ei kasuta, aga mis on korralikud, saab kokku koguda kotti ja viia hiljem lähimasse riidekonteinerisse. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad muuhulgas vaibad, madratsid, mööblikatted, tekid, padjad ja jalanõud. Tektiilijäätmed proovi viia lähemasse jäätmejaama tekstiilijäätmete konteinerisse.

Kokkuvõtteks: Korteris jäätmete sorteerimisel on oluline lihtsus ja organiseeritus.

Paigalda prügikastid kohtadesse, kus sa neid kõige sagedamini vajad (köök, vannituba, elutuba)

Alusta sorteerimist kohe, kui prügi tekib. See aitab vältida seda, et prügi seguneb ja on hiljem raske sorteerida.

Kontrolli oma prügikastide sisu ja tühjenda need regulaarselt

Proovi kasutada vähem ühekordselt kasutatavaid esemeid ja eelistada korduvkasutatavaid tooteid (nt riidest kotid, klaaspudelid).

Kodus ei ole prügi, kui sa ise koju prügi ei too! Jälgi juba kaupluses pakendeid ja eelista pakendeid mida saab taaskasutada või on kerge ladustada. Mida vähem prügi toodad, seda kergem on seda sorteerida!

‍