Korterelamutes võib liiga valjuhäälne koera haukumine olla sagedane häiriv tegur. Kuidas  saaksid naaberkorteri omanikud selles olukorras toime tulla?

Enne kui võtta omale koer kortermajja tasub alati mitu korda mõelda, kas koeraomanikul on ikka piisavalt aega ja tahtmist hoida oma lemmiklooma ja tegeleda temaga.  

Loomade eest vastutab loomapidaja. Kui koeraomanik jätab tihti oma looma üksi koju, siis algavad probleemid. Osadel juhtudel ka siis kui loomaomanik on ise kodus.  

Mida siis on kannatajal võimalik ikkagi ära teha?

Esmalt käia heaga rääkimas koeraomanikuga. Paluda kasutada näiteks haukumisvastast seadet koeral või minna koeraga tihedamalt õue jalutama. Koertepargid on loodud just selleks et koerad saaksid vabalt ja turvaliselt joosta ning mängida.(vt siit kaarti  https://koertepargid.ee/)

Kui sõbralik jutuajamine koerapidajaga ei too tulemust, peaks probleemist teavitama ka korteriühistu juhatust või haldurit.  

Kui midagi neist ei too muudatust siis:

• Korteriühistul on võimalus kodukorraga kokku leppida lemmiklooma pidamise reeglid kortermajas. Kui lemmikloomade pidamine muutub probleemiks kortermajas ja häirib kaasomanikke, siis on võimalus midagi võtta ette- mis on kodukorras kokku lepitud.

• Pöörduda Eesti Loomakaitse Liidu poole, kui on kahtlus, et loom on jäetud hooletusse. Liit võib käia kontrollimas loomade olukorda kui on põhjust. Kasside ja koerte pidamise eeskirja nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet kohaliku omavalitsuse vastavad ametnikud või munitsipaalpolitsei.  

• Iga omavalitsus on kehtestanud oma haldusalal reeglid, mida peab koerte ja kasside pidamisel jälgima. Loomapidamine ei tohi häirida avalikku korda ega ohustada inimesi, vara või teisi loomi. Loomad on loomapidaja vastutusel. Kui on probleeme, võiksid häiritud naabrid konsulteerida olukorra stabiliseerimise üle kohaliku omavalitsuse heakorra valdkonna ametnikuga. Eesti Loomakaitse Liit juhib tähelepanu asjaolule, et loomapidamisnõuete rikkumise, samuti naabrite olulisel määral häirimise eest saab loomapidajat vastutusele võtta süüteo korras.

• Kortermajas on võimalik vaadata asja ka avaliku korra rikkumise kohapealt, et kas on rikutud müranorme. Tavapäraselt on iga omavalitsus kehtestatud avaliku korra eeskirja, kus on kehtestatud öörahu normid ja keeld tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Riigiteataja.ee). Olukorda kontrollib omavalitsus või politsei. Seega on häiriva haukumise korral võimalik pöörduda vajadusel ka avaldusega politsei poole, kes saab süüteokooseisu tunnuste tuvastamisel agatada väärteomenetluse.

• Täiesti võimalik, et koer, kes pidevalt haugub on lihtsalt kasvatamatu ja pole saanud koolitust. On ka loomi, kellel on ärevushäired või on nad hirmul millegi pärast. Osad koerad ei talu üksindust kodus. Tasub soovitada loomapidajal otsida abi, kui ta pole ise sellest aru saanud, et lemmikloom ei tunne ennast hästi ja looma käitumine häirib teisi kaaskodanikke. On erinevaid koerte koolitusi ja kogenud treenerid suudavad kindlasti aidata probleemseid koeri.

• Üks äärmuslik variant on keelata üldse lemmikloomade pidamine kortermajas, seda saab aga teha ainult eriomandi kokkuleppega, kus kõik ühistu liikmed on selle poolt.

• Kui teisi häiriv korteriomanik on rikkunud pikemat aega oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes ja kui teised korteriomanikud ei pea enam võimalikuks temaga samas elamus elada, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõue peab olema alati põhjendatud ja peaks olema viimane abinõu.

Kokkuvõtteks. On tavaline, et kortermajas elades peab arvestama teiste kaaselanikega. Elanikud võivad rääkida kõvema häälega mis kostab läbi seinte, lapsed võivad nutta ja koerad võivad haukuda. See ongi igapäevane elu. Kui aga käitumine muutub pidevalt häirivaks, siis tuleb kindlasti otsida probleemile lahendust ühel või teisel viisil, samas mitte unustada, et on oluline leida kompromisse ja jälgida häid kombeid.

‍