Tehnoloogia arenemisega ei muutu vaid kodumasinate kasutamine lihtsamaks, vaid paraneb ka nende energiasääst. Mitu aastakümmet vanad kodumasinad söövad rohkem energiat kui moodsamad lahendused ning energiasäästlikuma kodu nimel võiks püüda vanad masinad uutega asendada.

Kodus on vana kodumasin, aga ei tea, kuhu seda viia?

Selleks on üle-Eesti mitmeid lahendusi. Pesumasin on pea igas majapidamises üks kõige enam kasutatavamaid kodumasinaid ning see töötab laitmatult pea viis aastat. Kui seda aga korralikult hooldada, siis kestab masin olulisel kauem. Pesumasinal läheb enamasti rikki tsentrifuug või põleb läbi küttekeha. Selle juhtumisel on pesumasina parandamine sama kallis kui selle uuega asendamine. Vana pesumasina ja ka pesukuivati saab sellisel juhul viia ümbertöötlusesse. Seal võetakse masinad lahti ja taaskasutamisesse läheb trükkplaadid, kaablid ja metallid. Vana pesumasina ümbertöötlusesse viimine on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik viis kodumasinast vabanemiseks. 

Jäätmejaamad on teine koht, kuhu saab vanad kodumasinad viia. Olgu selleks siis pesumasin, pesukuivati, pliit või muu seade. Jäätmejaamade jaoks on tegu elektroonikajäätmega. Selleks, et jäätmejaam masina kokku võtaks, peaks see olema väliselt terve, ühes tükis ja komplektne. Inimese ülesandeks jääb hankida vaid tehnika, et see jäätmejaama kohale viia. 

Kodutehnika kokkuostjad või tasuta äravedajad kasutavad kas masinat ennast või selle osi teiste masinate parandamiseks või varuosadena. Igal juhul võiks püüda vana kodumasina püüda sinna viia, et näha, kas sinu jaoks sobimatust kodumasinast saab veel kellegi teise jaoks asja. Tasuta äravedajate kontaktid leiab ka netist.

Väiksemad  kodumasinad nagu röster ja võileivamasin on tänapäeval toodetud sellistena, et tihti neid üldse ei parandata. Võib lihtsalt uue osta, kasutuskõlbuliku saab ka  ära annetada või katkise jäätmejaama viia. Katkiseid elektroonikaseadmeid on ohtlik kasutada ja pole vaja enda elu ning tervisega mängida. 

Kodumasinad võivad sisaldada ka inimesed ja looduse jaoks ohtlikke detaile ja neid ei tohiks tavaprügi hulka visata. Kodumasinatest kuuluvad ohtlike jäätmete hulka telerid, külmkapid, sügavkülmik ja monitorid. 

Uuskasutuskeskus pakub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides võimalust tasuta mööbel ja suurem kodutehnika nende juurde viia. Seega, kui elad nendes linnades ja sul on vanast elektroonikast vaja vabaneda, siis kaalu kindlasti seda võimalust. Kui aga seadmed ei tööta, ei ole vaja selleks Uuskasutuskeskuse aega raisata. Selleks püüa, kas masin korda teha ja maha müüa või vii kohe jäätmejaama.

Vanu kodumasinad saab viia ka EES-Ringlusesse. Teenus töötab kõikides Eesti maakondades. Nende asukohti ja lahtioleku aegasid vaata kohaliku omavalitsuse kohulehelt.

Millised kodumasinad tarbivad kõige enam elektrit ehk on nii-öelda energiavampiirid?

Enefit on selle teemaga tegelenud ning toonud oma kodulehel välja suurimad süüdlased. Energiateenuse pakkujad tõi välja, et kui inimesed peavad tihti suuremate elektriarvete süüdlasteks küttekehasid, mis kodu soojana hoiavad või suvel kuumaga jahutavad, siis oma osa mängivad ka elektriseadmed. Suurt osa mängivad sellest ka ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud seadmed. 

Selliste seadmete hulka kuuluvad näiteks nõudepesumasin, pesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, pliit või isegi integreeritud kohvimasin. Ehk seadmed, mis millel põleb mõni tuluke või millelt saab näha kellaaega või muud infot, kui kodumasinat parasjagu selleks loodud eesmärgil ei kasutata. Selliseid masinaid leidub peale koduse majapidamise ka kauplustes ja kontorites.

Veel funktsioone, mis tarbivad ooterežiimil olles elektrit:

• pidevalt töötav ekraan, mis näitab lisaks kellaajale muud olulist infot;

• sisemine kell, mis lubab seadet käima ajastada (nt kohvimasin);

• internetiühenduse olemasolu;

• vajadus jälgida sisemist (temperatuur) või välimist keskkonda (valgus).

Kõrge elektrikulu võib põhjustada nii vana televiisor kui ka pidevalt töötav nõrga energiaklassiga sügavkülmik. Vanade masinate vahetamine uute vastu võib aastas säästa mitukümmend eurot.

Enefit tõi ka välja teatud seadmete energiakulu ja kui palju see aastas maksma läheb (kui hind on 12 senti/kWh). Vanem külmik, mis töötab 365 päeva aastas ja 24 tundi päevas, tarbib 200 kWh ning maksab 72 eurot. C-energiaklassiga kuivati, mida kasutatakse umbes sada korda aastas, tarbib 500 kWh ning läheb omanikule maksma 60 eurot. Plasmateler koos tavakasutamise ja ooterežiimiga kasutab aastas 520 kWh ning läheb maksma 63 eurot. Elektriahi, mida kasutatakse kolm korda nädalas poolteist tundi, kulutab 150 kWh ning läheb maksma 19 eurot.  

Üldiselt võiks öelda, et kõige suuremad energiatarbijad on külmikud, pesumasinad, televiisorid, pliidid ja ahjud ning teatud kodudes ka õhksoojuspumbad. Lisaks ka pidevalt ooterežiimil olevad seaded nagu tahvelarvuti, televiisor, arvuti või mängukonsool.  

Mõned hoiavad pidevalt vooluvõrgus ka telefonilaadijat. Kui neid ei kasutata, siis võiks ka need vooluvõrgust välja võtta. Nt, kui arvuti pärast kasutamist välja lülitada, siis võib energiakulu väheneda lausa 75%. 

Üksikuna ei olegi need hinnad nii suured, aga kui kõikide majapidamises olevate kodumasinate hinnad kokku lüüa ja arvestada nende aastast kulu, siis tuleb kokku juba soliidne summa. 

Enefit soovitab kulude vähendamiseks kolme sammu: 

• eemalda seade vooluvõrgust - nt pliit ja mikrolaineahi ei pea kogu aeg vooluvõrgus olema;

• kontrolli ja vaheta seade välja - väga vana kodumasina puhul oleks see mõistlik võimalusel uue vastu vahetada;

• telli energiaaudit - nii saab selgeks teha, mis seadmed ja kus kohas tarbivad kõige enam energiat ning see aitab energiakulu vähendamiseni.

Ohtlikud kodumasinad võivad viia põlenguni

Päästeamet paneb südamele, et elektriseadmete ja -paigaldiste vale või hooletu kasutamine võib põhjustada elektrilöögi või tulekahju tekke ohu. Elektriseadme ja -paigaldise võib kasutusele võtta, kui see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutu.

Kõige suurema ohuga ruumid

• Vannitoas ja saunas on kõige olulisem ohutusreegel, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada vett (v.a pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid (föön, pardel) ei tohi kasutada vannis või duši all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita.

• Köögiski on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Kui kasutada korraga mitut kodumasinat, võib juhtuda, et kodune elektrisüsteem ei pea pingele vastu ja juhtmed võivad süttida.

• Garaažis ja töökojaruumides kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasolekule. Kui need ruumid on vähe köetud, võib elektrisüsteem olla niiske ning muutuda ohtlikuks. Kuna neis ruumides kasutatakse sageli ka süttimisohtlikke aineid, võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju.

Tulekahju vältimiseks on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid.  

Tihti tekib tulekahju hooletusest ja hoolimatusest.

Sageli on kodudes vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad, kust võib saada surmava elektrilöögi.  

Kutsuge elektrik, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta.

Kui elektriseade läheb põlema:

• pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett

• eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid

• kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E-märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.

Kõige ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld – ahjud, kaminad, pliidid. Ärge jätke tuld järelevalveta. Hooldage kütteseadmeid ja laske korstent regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tuleohtlik tahmakiht. Eramajas võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.