Tänapäevases keerulises maailmas on vaja teada, kuhu saame ohu korral põgeneda. Olgu selleks juba olemasolev varjualune või tuleb see ise rajada. Päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu jagab selle kohta nõu.  

Varjumiskoht on spetsiifiline asukoht, kuhu inimene saab ohu korral põgeneda. Meil, Eestis seda veel õnneks vaja pole läinud ja loodetavasti ei ole ka vaja, kuid oluline on teada, et meil on varjumiskohad olemas, kui neid peaks vaja minema. Üks asi on varjumiskoht kui füüsiline keskkond, kuid tõenäoliselt peaks siiski alustama natuke kaugemalt ehk miks meil seda üldse vaja on.

Päästeameti jaoks on väga oluline, et iga inimene teaks, et:

Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa sinu elu.

Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon.  

Sõjalise konflikti ajal varju hoone keldrisse, selle puudumisel madalaimal korrusel, akendest eemal ning tugevate seintega ruumis.  

Avalikku varjumiskohta saavad sõjaolukorras varjuda inimesed, kes on õues ning neil pole võimalik mujale kohe varjuda. Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud.

Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: infot saad leheküljelt kriis.ee, Häirekeskuse kriisiinfotelefonilt 1247, ERR-ist ja teistest meediakanalitest ning sotsiaalmeediast. Teavita võimalusel sugulasi, sõpru, naabreid.

“Varjumisest väga palju avalikult ei räägita, kuna inimestele seostub see arusaadavalt keeruliste teemadega, sh sõda,” sõnas päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu. Eesti geograafiline ja poliitiline asend teeb selle teema aga väga oluliseks – seda kahjuks näitab ka käimasolev sõda Ukrainas.  

Sõjaline oht Eestis on reaalne ja pikaajaline. Inimestele on sõjalise konflikti korral suurim oht õhurünnakud: raketid, pommid, mürsud, droonid jne. Eesti väiksuse tõttu peaks ohu korral varjuma esimesel võimalusel, mistõttu peab koht varjumiseks sulle olema võimalikult lähedal. Varjumine on üks peamisi elanikkonna kaitseviise, kuid nõukogudeaegsed varjendid ei ole kasutuskõlblikud ning uusi pole viimase 30 aasta jooksul ehitatud.  

Siseministeerium valmistab praegu ette seadusmuudatusi, et uutesse suurematesse hoonetesse tuleb edaspidi rajada varjendid. Siiski võtab varjendite võrgustiku loomine aastakümneid. Seni tuleb kohandada olemasolevaid hooneid varjumiskohtadeks, mis pakuvad küll madalamat kaitsetaset, kuid on tunduvalt turvalisemad, kui viibimine väljas või akendega ruumides.  

Ukraina sõja kogemus kinnitab, et varjumiskohad vähendavad märkimisväärselt vigastuste ja surma riski. “Kokkuvõttes peame olema valmis iseenda ja oma riigi kaitsmiseks, alustades nii varjumiskohtade loomisest kui ka ohuteadlikkuse suurendamisest,” sõnas Lemsalu.

Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa inimese elu. Seetõttu peavad varjumiskohad olema võimalikult lähedal: kodudes, töökohtadel, koolides ja mujal. Kuna enamus hooneid on eraomandis, jääb varjumiskohtade ettevalmistamine ja hooldus hoone omanike või korteriühistute ülesandeks. Riik tagab ohuteavituse ja võimalusel toetab varjumiskohtade loomist programmide kaudu.

‍

Millised on varjumiskoha nõuded?

Soovi ja tahte korral saavad korteriühistud ja teised majaomanikud enda haldavasse hoonesse rajada varjualuse, kuid sellel on omad nõuded. Päästeamet jagab varjumiskoha nõuded baasnõueteks ja lisanõueteks. Baasnõuded on miinimumnõuded, mille alusel saame öelda, et tegemist on varjumiskohaga, mis tagab kõige elementaarsema kaitse plahvatuse tagajärjel lenduvate kildude eest.

‍

Varjumiskoha baasnõuded:

Piisava tugevusega seinad ja laed, et tagada kaitse lenduvate fragmentide eest (seina paksus 20cm raudbetoon või selle ekvivalent, lagedeks valatud raudbetoon või betoon-paneelid. Paneelide korral soovitav lisatoestus. Võimalusel tugevdada või kindlustada uksed ja aknad);

Piisavalt kuiva ja puhast ruumi inimestele;

Piisavalt värsket õhku (värske õhu liikumine ruumis. NB! sundventilatsiooni olemasolul arvestada ka elektri tagamine, vastasel juhul tuleb leida ka alternatiivid);

Vähemalt kaks väljapääsu (teine väljapääs on varu-väljapääs juhuks, kui peamine väljapääs ei ole enam kasutatav);

Varjumiskohale määratud vastutav isik, kes tagab selle ettevalmistuse ja käigushoidmise.

Põhimõtteliselt vastavad baasnõuetele ka mitmed avalikud jalakäijate tunnelid. “Üldjuhul on nii, et kui majal on juba olemas kelder, siis on selle kohandamisel võimalik juba varjumiskoht rajada. Enamjaolt on vaja keldrid ebavajalikust sodist puhastada, tagada värske õhu liikumine ja akende olemasolul vajadus nende kinni katmiseks vahendid soetada. Akende olemasolul saab neid ka kasutada varuväljapääsuna.,” ütles Lemsalu.  

Tihti on võimalik baastingimused hoone keldris tagada ka ilma suuremate väljaminekuteta. “Varjumise korral pole sellises keldris küll mugav, kuid kuna tegemist on seal lühiajalise viibimisega, siis on vähemalt tagatud elementaarne ellujäämise võimalus,” varjumise ekspert. Varjumiskoht võetakse kasutusel üldjuhul alles vahetu sõjalise ohu tekkimisel, seega on igati mõistlik neid ruume rist-kasutada ehk igapäevaselt saavadki nendeks ruumideks olla keldrites paiknevad koosolekute ruumid, hoiuruumid, laod, maa-alused garaažid vms.

Kui hoone omanikul on soovi ja võimalust, siis võiks mõelda ka varjumiskoha lisatingimustele, mis tõstavad varjumiskohas viibivate inimeste turvalisust ja tagavad inimlikumad tingimused.

Varjumiskoha lisanõuded:

Käimlad (arvestusega 1 käimla varjumiskoha 20m2 kohta. Võivad olla nii WC-d kui kuivkäimlad. Kõige odavam variant on prill-laud koos ämbriga, mille sisse käib kilekott. Paigutada käimlad eraldi ruumi või ühises ruumis eraldada eralduskardinaga)

Meditsiinivahendid ja kandelina/päästelohisti. Kandelina võib vaja minna liikumispuudega inimeste transportimiseks treppidel või haigete või vigastatud inimeste liigutamiseks.

Istumiskohad inimestele. Üldjuhul arvestatakse varjendites ja varjumiskohtades minimaalselt 0,75m2 pinda ühe inimese kohta.

Käsi-tööriistad juhuks, kui on vaja seestpoolt rajada väljapääs läbi akende, rusude jne (kirka, sõrgkang, pisike labidas, polditangid)

Paneelidest lagede korral lae toestuse materjal

Vee keetmise või toidu soojendamise võimaluse tagamine

Vesi (arvestusega 3 L inimese kohta)

Prügimajanduse korraldamine

Valgustus ja elekter. Varjumiskohas peavad inimesed toime tulema ka elektri olemasoluta, kuid ilmselgelt tagab oma hoone generaator kindluse, et ruumides on valgust, saab telefoni laadida, töötab ventilatsiooniseade jne.

Kui ruume korrastada või renoveerida, siis pigem mitte kasutada krohvimist, tellistest või plokkidest laotud vaheseinu, ripplagesid jne, sest plahvatuste korral tekkinud vibratsioon kukutab seintest ja lagedest nõrgalt kinnitatud asjad ja materjali, tekitades nii tolmu, prahti kui vigastusi. Hästi sobib puhas betoonpind või ka värvimine.

Ruumides pigem mitte või siis võimalikult vähe kasutada niiskust imavaid ja tuleohtlikke materjale.

Ruumides tagada mõistlik temperatuur vahemikus (+5 kuni +25 kraadi).

Varjumiskohana saab käsitleda ühte ruumi või ruumide kompleksi. Ühes hoones võib olla ka mitu eraldiseisvat varjumiskohta. Siiski ei tohiks varjumiskohta planeerida sellistesse ruumidesse, kus on veel muid lisaohte nt surveseadmed, katla- või küttesüsteemide seadmete ruumid, elektri peakilbiruum, ohtlike ainete ladustamise ruumid vms.

Kui hoonel ei ole maa-aluseid korruseid (kelder, maa-alune garaaž vms) või ei saa neid kasutada, siis äärmisel juhul võib varjumiskohad luua ka esimesele korrusele ruumidesse, mis samuti vastavad varjumiskoha baastingimustele. Varjumiskohad tuleks luua soovituslikult akendeta ruumidesse, kuid akende olemasolul saab need varjumiseks väliselt kindlustada ja ruume siiski kasutada.

Lühidalt kokku võttes: varjumiskohtade tagamine on oluline inimeste enda turvalisuse jaoks. Nende tegemine on samuti inimeste endi kätes. “Korteriomanikuna küsige varjumiskoha olemasolu korteriühistu juhatuselt, töötajana on tööandjalt, õpilasena kooli juhtkonnalt, avalike varjumiskohtade kohta omavalitsuselt,” soovitas Leho Lemsalu.  

Varjumiskoha olemasolu igas hoones annab inimestele turvatunde, ohu korral tagab reaalse turvalisuse ja tõstab tulevikus kinnisvara väärtust. Iga inimene saab küsida ka iseendalt, KUS ON MINU VARJUMISKOHT? Alustage ettevalmistustega juba täna!

‍