Universaalne disain on strateegia, mille eesmärgiks on muuta keskkond, tooted, kommunikatsioon, informatsioon, tehnoloogia ja teenused nii suures ulatuses kui võimalik ligipääsetavaks ning kasutatavaks kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele.

Jatkame selles artiklis teemat, mida kajastasime ka detsembris- Universaalne disain ja ligipääsetavus korteriühistutes https://www.kortermajaleht.ee/artiklid/universaalne-disain-ja-ligipaasetavus-korteriuhistutes-koikide-inimeste-elu-parandamine-ja-kogukonna-sidususe-tugevdamine

Kui tegemist on uute hoonete või ulatuslike renoveerimistöödega, on universaalse disaini rakendamine ja ligipääsetavuse parandamine kohustuslik. Vanemate hoonete puhul ei ole see alati otseselt kohustuslik, pigem soovituslik, kuid kui renoveerimistööd mõjutavad hoone üldist ligipääsetavust, tuleb järgida vastavaid nõudeid. Kui korteriühistu eirab seadusega kehtestatud nõudeid, võivad järgneda sanktsioonid, sealhulgas rahalised trahvid ja kohustus puudused kõrvaldada teatud tähtaja jooksul. Samuti võivad puudega elanikud pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui nende õigusi on rikutud. Eestis reguleerib ligipääsetavuse nõudeid Ehitusseadustik (EhS), sealhulgas määrused hoonete ja nende osade kasutusmugavuse kohta. Kohalik standard EVS 926 "Ligipääsetavuse tagamine ehitistes ja nende ümbruses" annab täpsemaid juhiseid, kuidas projekteerida ja kohandada hooneid universaalse disaini nõuetele vastavaks. Rahvusvaheliselt kehtivad standardid, näiteks ISO 21542:2021, annavad lisaks suuniseid, mida arvestatakse eriti rahvusvaheliste projektide puhul.

Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv (European Accessibility Act, 2019) sätestab omalt poolt, et liikmesriigid peavad tagama avalike hoonete ja elamuehituse ligipääsetavuse. Lisaks on EL-i rahastusprojektide, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames sageli nõutav universaalse disaini printsiipide järgimine. Need nõuded kehtivad ka Eestis rahastatavate projektide puhul. Vastavus EL-i regulatsioonidele annab korteriühistutele võimaluse saada rahastust ligipääsetavuse parandamiseks, näiteks lifti paigaldamiseks või kaldteede rajamiseks.

‍

Rahastusvõimalused ja toetusmeetmed

Ligipääsetavuse parandamiseks ja universaalse disaini rakendamiseks on olemas mitmeid rahastusvõimalusi.

Riiklikud toetused: KredExi programmid pakuvad rahalist abi korteriühistutele, kes tegelevad energiatõhususe ja ligipääsetavuse parandamisega.

Kohalike omavalitsuste programmid: Paljud omavalitsused pakuvad lisatoetusi, mis aitavad korteriühistutel katta ligipääsetavusega seotud kulusid.

Euroopa Liidu fondid: Struktuurifondid toetavad projekte, mis keskenduvad elukeskkonna parandamisele ja ligipääsetavusele.

Maksusoodustused: Mõned investeeringud võivad olla maksusoodustuste allikaks, kui need on suunatud hoone elukeskkonna parandamiseks.

‍

Kohalike omavalitsuste ja riigi roll

Ligipääsetavuse parandamisel on kohalikul omavalitsusel ja riigil oluline roll. Kohalikud omavalitsused võivad pakkuda rahalist tuge ja nõustamist vanade kortermajade kohandamiseks. Nende abiga saab rajada kaldteid, eemaldada trepiastmeid ja paigaldada lifte, et parandada puuetega inimeste liikumisvabadust. Samuti on neil võimalik tõsta teadlikkust ja jagada juhiseid korteriühistutele, et viia ellu ligipääsetavuse parandamise projekte.

Sotsiaalkindlustusamet pakub rahalisi toetusi eluruumide kohandamiseks vastavalt puuetega inimeste vajadustele. See hõlmab nii ehituslikke muudatusi kui ka nõustamist abivahendite kasutamise osas. Tihti töötavad kohalikud omavalitsused ja Sotsiaalkindlustusamet ühiselt, aidates korteriühistutel ja eraisikutel teha vajalikke muudatusi, et parandada kõigi elanike elamistingimusi.

Oluline roll on ka mittetulundusühingutel. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) nõustab ja koolitab korteriühistuid, pakkudes teavet ligipääsetavuse parandamise võimaluste kohta. EPIKoda saab aidata nii tehniliste lahenduste leidmisel kui ka juriidilistes küsimustes, mis puudutavad puuetega elanike vajadusi.

‍

Ühistu juhatuse liikme roll ja kommunikatsioon korteriühistu liikmetega

Ühistu juhatuse liikme roll on määrava tähtsusega, kuna kogu korteriühistu juhtimine ja projekti elluviimine sõltuvad suuresti tema tegevusest. Meedias on sageli kajastatud probleeme, mis tulenevad vale juhatuse esimehe valikust, tema tegevusetusest või hoolimatusest kaaselanike suhtes. Juhatuse esimees peab olema inimene, kes suudab ühistut liita, tagades usaldusväärse, läbipaistva ja kaasava juhtimise. Selline juht peaks olema ettevõtlik, arukas, hea kuulamisoskusega ning hästi organiseeritud oma tegevustes, sealhulgas asjaajamises. Tema tugevuseks peaks olema oskuslik suhtlemine, mille kaudu suudetakse hoida tasakaalu liikmete vahel, arvestades elanike inimlikke vajadusi ning leida ühises koostöös parimaid kompromisse ja lahendusi. Otsused ei tohiks sündida ainuisikuliselt, vaid peavad baseeruma kõikide liikmete kaasamisel ja ühiselt saavutatud kokkulepetel. Läbipaistvus juhatustegevuses ja regulaarne tagasiside jagamine loovad usaldust ja tugevdavad ühistu koostöövaimu ja sidusust. Tõsisemate erimeelsuste tekkimisel on mõistlik kaaluda sõltumatu vahendaja kaasamist, kes aitaks lahendada konflikte ja leida kompromisse.

Ehitustööde planeerimise ja elluviimise edukus sõltub juhatuse esimehest ning kõigi korteriühistu liikmete aktiivsest kaasamisest. Olulised otsused, nagu ehitusprojekti ulatus, rahastamisviisid ja tähtaegade määramine, tuleb arutlusse võtta ja asjades kokku leppida ühistu üldkoosolekul. Selge ja järjepidev kommunikatsioon tagab, et kõik liikmed on teadlikud toimuvast, mõistavad plaanide väärtust ja mõju, olgu siis tegemist hoone renoveerimisega või ligipääsetavuse suurendamisega. Inimesed on erinevad, kelle eluviisid, vajadused ja ealised iseärasused võivad kõik pakkuda väärtuslikke ideid ja lahendusi, aga selleks tuleb nad kaasata- see mitte ainult ei suurenda elanike rahulolu, vaid tugevdab ka kogukonnatunnet ja ühistu sidusust.

‍

Tuleohutus ja evakuatsioon

Tuleohutuse tagamine kortermajades on kõigi elanike jaoks väga tähtis, kuid puuetega inimeste vajadused nõuavad suuremat tähelepanu. Evakuatsiooniteed peavad olema vabad takistustest, selgelt märgistatud, kiirelt leitavad ja ohutud kasutada. Oluline on mõelda ka varuväljapääsudele, mis oleksid piisavalt laiad ja kergesti kättesaadavad ka liikumispuudega inimestele. Vanemate kortermajade puhul võib täielik ligipääsetavus olla keeruline, kuid suitsuandurite paigaldamine ja evakuatsiooniteede kohandamine võiksid olla standardis sees. Tuleohutusplaanid peaksid arvestama puudega elanike vajadustega, näiteks alarmisüsteemide täiendamisega, mis võiksid anda nii visuaalseid kui ka helilisi signaale. Korteriühistud saavad siin teha koostööd Päästeametiga, kes võib pakkuda professionaalset nõu ja viia läbi hoonete ohutusalaseid hindamisi.