Pärast ehitust on loogiline mõelda, et töö on tehtud ja nüüd on ehitise seisukord parem kui varem, kuid paljudel majadel nii pole. Harjumaal ja Tallinnas tegutsev tehniline konsultant annab inimestele nõu, kuidas probleemide tekkimisel käituda.

Aivar Kaljulal on aastate pikkune kogemus tehnilise konsultandina. Tema tööks on aidata, et ehitustööd sujuksid ladusalt ning tööd saaksid korralikult tehtud. Kortermajalehe poole on pöördunud mitmed kortermajade elanikud, kes kurdavad, et pärast nende majas tehtud ehitustöid on olukord ikkagi probleemne ja tihti ei tea elanikud, kellele nad mille eest maksavad. 

“Kui projekt koostada vastavalt ehitusprojekti koostamise juhenditele (alati saab ka projektile ekspertiisi tellida, kui on kahtlusi) ja ehitamine teostada vastavalt ehitusseadustikule (jälgib-valvab omanikujärelevalve), siis tegelikult peaks mingi asja "hull olemine" välistatud,” sõnas Aivar Kaljula Kortermaja lehele. 

Tema sõnul võib hulluks muutuda kui hakatakse asjade-teenuste ja üldse kõige pealt koonerdama: ei ehitata ventilatsiooni, ei palgata omanikujärelevalvet, ehitajal puuduvad pädevused, ehitustooted asendatakse omatahtsi näiliselt odavamate vastu jms. “Mõnikord on mõnel "hull asi" hoopis suured energiakulud peale rekonstrueerimisi. See aga tähendab, et koonerdatud on energiatõhususe osa pealt,” arvab Kaljula.

Lugejad tõid oma kirjades välja ka mõned probleemid, mis nende majas peale rekonstrueerimist või tööde teostamise ajal juhtusid. Aivar Kaljula analüüsis neid ükshaaval. 

"Koridorides lõhuti kolm korda seinu, raiudes uutele elektrikaablitele seinasisest kanalit. Iga kord tehti sein korda. Paari nädala pärast lõhuti kõik maha, sest oli pandud valed juhtmed. Seinad tehti jälle korda. Paari nädala pärast kõik kordus.”

Kaljula: Miks siis keegi ei vaadanud üle, mis juhtmed ja kuidas pandi. Selle nimi on kaetud töö. Enne sulgemist tuleb üle vaadata ja dokumenteerida. Ja dokumendid allkirjastada kolmepoolselt. 

(Kortermajaleht lisab: vt Ehitamise dokumenteerimisele... üleandmisele esitatavad nõuded. § 7.  Nõuded kaetud töö aktile. https://www.riigiteataja.ee/akt/118022020009 )

“KredExi nõudel pandi 48 korteriga majale üheksa (!) kaamerat. Me ei tea, kuhu salvestub kaamerate pilt. Kui peakski olema vajadus midagi tuvastada, siis ei tea, kellelt videopilti küsida. See on salastatud, aga ühistu maksab selle teenuse eest.”

Kaljula: Kredex ei saa nõuda kaamerate paigaldust. See on KÜ siseasi, palun küsida KÜ juhtidelt. 

“Pööningule telliti algselt valede mõõtudega ventilaator. Telliti uus, see mahtus pööningule.”

Kaljula: Siin siis on tõepoolest midagi läinud vussi ehitamisega vs projekteerimine. Projekti tegemise mõte seisneb selles, et enne proovitakse paberil ära, kas mingi asi millegi sisse ikka mahub ära. Ju ehitaja peab selle siis oma kuludest kinni kandma, kui ta just projekteerijalt ei saa seda välja nõuda. KÜ küll sellist jama kinni ei pea maksma.

“Korterisisesed radiaatorid telliti suuremad kui originaalsed seinaorvad. Telliti osaliselt uued radiaatorid."

Kaljula: Siin ei saa küll süüdistada projekteerijat või ehitajat. Mitte ühtegi radiaatorit ei kavandata seinaorva järgi. Ikka vattide ja tüübi järgi. Kui see siiski on osutunud probleemiks, siis tuleks ava kinni ehitada.

"Ehituse lõpptähtaeg oli 2024 aprill. Maja on vastu võtmata, ehituse praagid häirivad igapäevaelu: ventilatsioonist tuleb korteritesse pidevalt masuudi (diisli) haisu, rääkimata naabrite toidulõhnadest.”

Kaljula: Ehitajale ei tohi välja maksta kõiki tasusid enne täitmisakti allakirjutamist. Äärmisel juhul võib jätta üles mõned viibivad tööd (näiteks talvel ei saa muru külvata), kuid ka sel juhul tuleb jätta mingid summad deposiiti. Ehituse lõpetamisel peab olema võimalik saada kasutusluba. See tähendab, et teostatud on kõik nõutavad mõõdistused ja üle antud dokumentatsioon. Siit siis saaks uurida, et mis sellel ventilatsioonil täpsemalt viga on. Igasuguste lõhnade kusagilt tulemine viitab sellele, et ventilatsiooni õhuhulgad pole tasakaalus.

“Majale ja korteritele pandi tuletõkkeuksed, mis on 38% müratõkkega. Ela nagu laadaplatsil.”

Kaljula: Kahjuks mina väga ei oska kommenteerida tuletõkke vs müratõkke uste olukorda. Müratõkestus pole minu teada kuidagi sertifitseeritud. Vähemalt ma ei tea nende norme. Seda tuleks uurida projekteerijatelt. Kuid üks on selge: müra ja tuld tõkestavad samad materjalid - tihendid ja vill. Seega tuletõkkeuks peaks olema ka üsna hea müratõkkega ja vastupidi. Kas olukorda saab veel lisaks paremaks teha, ei tea.

“Keldrisse jäi ehitamata varjend, kuigi see on projektis sees.”

Kaljula: Ilmselt sai raha otsa, kuid kõik projektimuudatused tuli kooskõlastada Kredexiga. Siin võib muidugi leiduda probleem toetuste väljamaksetega seoses. Muidugi tuleks vaadata üle hange. Võis olla, et projekt küll telliti, kuid väljaehitus jäeti hilisemaks. Nii võib ka.

“Kas katusele paigaldatud päikesepaneelid töötavad - me ei tea."

Kaljula: Seda teab KÜ juhatus. Tuleb lihtsalt üle küsida. Kui liitumisega polnud probleeme, siis päikesepaneelid on lihtne süsteem ja pole eriti põhjust, miks see töötama ei peaks.