Igasugusel ehitamisel on oluline, et turvalisus ja ohutus oleks tagatud. Kui väiksemate tööde puhul, seinte värvimine või tapeetimine, võib omanik korteris teha, mida tahab, siis suuremate tööde puhul, nt kandvate seinte lammutamine, on selleks vaja teavitada korteriühistut, teisi elanikke ja saada kohalikust omavalitsusest ehitusluba ning tellida projekt.

Ühistu teavitamine

Enne suuremate tööde tegemist võiks ühistut sellest teavitada. See on elementaarne viisakus ning siis teavad ka majaelanikud, et majas on mõni aeg lärm. Kõik vajaminevad tööd tuleb ära tööajast ning nädalavahetusel töötada ei tohi. See võib aga muutuda, kui tööde tegija on saanud elanikelt selleks vajaliku loa, sest ta võib ise olla päeval tööl ning ainuke aeg tööde tegemiseks ongi õhtul või nädalavahetusel.  

Igasuguste uuenduskuuride puhul pole vaja kohe korteriühistu või KOVi poole pöörduda. Lihtsamad tööd nagu tapeedi eemaldamine, tapeedi panemine, seinte lihvimine ja värvimine, kipsplaatide paigaldamine seina ja lakke, korterisiseste  avatäidete paigaldamine, põrandalaudade vahetus jms, need saab elanik ise ära teha, ilma, et ta peaks tingimata sellest kellelegi teadma andma.  

Tööde tegija peab ise läbi mõtlema, kui palju tolmu ta tekitab ja lärmi teeb, sest need võivad, ja tihti nii ka läheb, võivad teisi elanikke häirida. Enne tööde tegemist ei pea käima ukselt uksele ja ütlema, et kohe varsti hakatakse tööd tegema. Kortermajades on peasissepääsu juures tavaliselt stendid või infotahvlid, kuhu vajalik info lisatakse. Trüki tekst paberile valmis, kinnita see seinale mõned päevad enne tööde algust ja siis peaks olema okei. Küll aga ole valmis mõne vähem kannatliku naabri küsimustele vastama.

Renoveerimine, rekonstrueerimine, ehitusteatis ja ehitusluba

Tööde käigus tuleb teha erinevus renoveerimise ja rekonstrueerimise vahel. Eelnevalt mainitud tegevused nagu tapeetimine ja siseuste vahetus, need käivad renoveerimise alla. Renoveerimisega antakse olemasolevale ruumile uus hingamine, ilma selle kuju ja struktuuri muutmata. Aga rekonstrueerimine tähendab just olemasoleva ruumi struktuurset muutust. Selliste tööde alla käivad nt köögi vaheseina eemaldamine ja selle avatuks muutmine, esiku arvelt vannitoa suurendamine, magamistubade liitmine, õhksoojuspumba paigaldamine, kuna sellega muutub maja välisilme jne.

Selliste tööde puhul sekkutakse kandvate seinte struktuuri, mis võib mõjutada tervet maja. Vanad majad võivad olla nii öelda vajunud ning mittekandvad seinad on seetõttu muutunud kandvateks. Enne nendega töötamist tuleb kindlasti selgeks teha, millises olukorras need on.

Enne suuremate tööde tegemist oleks mõistlik pöörduda mõne ehitusspetsialist poole, kes annab nõu, missuguseid lubasid ja dokumente läheb vaja, kas läheb vaja projekti ja/või detailplaneeringut.  

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse vastava osakonna nõusolek soovitud töö tegemiseks. Kuid kõikide tööde puhul ei ole vaja nõusolekut saada, piisab ka lihtsast ehitusteatisest ja seda saab teha elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui ehitise ehitamisest pädevat asutust (KOV vms) pole võimalik elektrooniliselt ehitisregistrisse kanda, siis esitatakse teatis otse pädevale asutusele ja nemad kannavad selle ehitisregistrisse.

Ehitusteatises märgitakse:

 1) esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;

 2) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;

 3) ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;

 4) ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;

 5) energiamärgis, kui see on nõutav.

Ehitusteatisega antakse kohalikule omavalitsusele teada kavatsusest ehitama hakata. Kui omavalitsus ei teavita ehitisteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast teatise esitamist vajadusest esitatud andmeid kontrollida, võib alustada ehitamist.

Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

Ehitusluba läheb vaja tööde puhul, mis nõuab projekti. Ehitusloa väljastab kohaliku omavalitsuse vastav üksus, kui seaduses pole nõutud teisiti. Enne ehitusloa väljastamist kontrollitakse projekti pädevust ja seadusele vastavust.

Ehitusloa taotluses märgitakse:

 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;

 2) ehitusloa kättetoimetamise viis;

 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;

 4) ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;

 5) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;

 6) ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;

 7) energiamärgis, kui see on nõutav;

 8) andmed riigilõivu tasumise kohta.

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba seitse aastat.

Millised tööd nõuavad teatist ja millised luba?

Ehitusloa või ehitusteatise vajadus sõltub ehitustööde mahust, hoone liigist ja ehituse mõjust ümbrusele. Üldjuhul on ehitusluba vajalik, kui:

ehitatakse hoone, mille ehitisealune pind on suurem kui 60 ruutmeetrit või kõrgus üle 5 meetri;

teostatakse hoone laiendamine, mis on suurem kui 33% olemasoleva hoone mahust;

planeeritakse olulist rekonstrueerimist, kus muudetakse hoone konstruktsioone või tehnosüsteeme:

võetakse ette hoone lammutamine või olulised lammutustööd.

Ehitusseadustiku lisa 1 määratleb täpsemalt, millised tööd vajavad ehitusluba ja milliste puhul piisab ehitusteatisest. Näiteks võib väiksemaid ehitisi (nt kuni 20 m² suurused ja alla 5 meetri kõrgused abihooned) ehitada ilma ehitusloata, esitades ainult ehitusteatise.

Kui kõik suuremad ehitustööd nõuavad projekti, siis kõik ei nõua detailplaneeringut. Projekti läheb vaja, kui toimub hoone või olulise rajatise (oluline avaliku huviga rajatis) püstitamine või rajamine või kui seda laiendatakse enam kui 33 protsenti. Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse keskkonda, kus hoone asub, et kõik oleks seaduspärane ja vastaks õigusaktidele ning see vastaks üldplaneeringus toodud tingimustele.

Hoone valmimisel tuleb kohalikult omavalitsuselt taotleda kasutusteatist. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.

‍