Inimesed, kes ei ole kunagi olnud olukorras, kus neil on vaja olnud suitsu- või vinguanduri abi, ei tea, kui vajalik see plastikust patareidel töötav asjandus on. Poes maksab see vaid mõned eurod, kuid koduses majapidamises võib see päästa elu. 

Päästeamet soovitab kodus kasutada kolme vahendit, mis suurendavad tuleohutust: suitsuandur, tulekustutustekk ja tulekustuti. Suitsuandur annab teada, kui midagi on suitsema läinud, tulekustutusteki abil saab kustutada väiksemad põlengud nagu rasvapann või teler, ning tulekustuti, mis aitab kustutada suuremad põlengud, ja need, mida veega kustutada ei saa, nagu rasvapõlengud. 

Suitsuandur on kodus kohustuslik. Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisjääkidele ning on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algul, kui tule kustutamine on veel ka tavainimesele jõukohane. Vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu ning suitsuandur ei ole võimeline seda tuvastama. Kui hoones on tahkekütteseadmed, mis võivad tekitada ohtlikku vingugaasi (ahi, kamin, pliit, katel vms), siis on kohustuslik paigaldada ka vingugaasiandur.

Kuidas suitsuandurit valida? If kindlustus soovitab järgida järgmiseid punkte: 

• Suitsuanduri valimisel on oluline arvestada, kuhu see plaanitakse paigaldada — kas korterisse, majja või suvilasse. See aitab otsustada, mis tüüpi suitsuandur kõige paremini sobiks.

• Andur peab olema sertifitseeritud, st sellel peab olema CE-märgis ja viide standardile EN 14604.

• Korteri puhul piisab suitsuandurist, mille andur reageerib suuremale suitsukogusele. Alarmi käivitumisel kõlab 80–90 dB-se helitugevusega häiresignaal ja hakkab vilkuma tuli, mis hoiatab kehva kuulmisega inimesi ohu eest.

• Kui kodus on tahkeküttel töötav kamin, ahi või boiler, tasub valida kombineeritud suitsuandur, mis tuvastab ka süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi. Sellistel suitsuanduritel on lisaks optilisele andurile elektrokeemilised andurid, mis käivituvad, kui õhus tuvastatakse ohtlik kogus vingugaasi. Aastast 2022 on vingugaasiandur puuküttega hoonetes kohustuslik.

• Gaasiahjude või -pliitidega ruumides soovitatakse valida andurid, mis suudavad tuvastada vedel- või maagaasi ja nende segude lekke. Kodudes, kus elab lapsi ja eakaid inimesi, võiks kasutada seda tüüpi seadmeid.

• Suvilate või aiamajade jaoks sobivad hästi eraldiseisvad kaugjuhtimisega nutikad suitsuandurid.

Saadaval on mitmesuguseid suitsuandureid ja tuleohutussüsteeme. Suitsuandurite hinnad algavad umbes 6 eurost. Olenevalt kodu suurusest ja ruumide paiknemisest võib kodu turvalisuse tagamiseks piisata juba mõnest suitsuandurist. See on üsna väike, kuid äärmiselt kasulik investeering enda ja oma pere ohutuse tagamiseks.  Päästeamet jagab juhtnööre, kuhu ja kuidas suitsuandur paigaldada, et see oleks kõige efektiivsem. Kuhu paigaldada?

• Paigalda suitsuandur magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke. Seal avastab ta kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ja hoiatab magajaid enne kui suits nendeni jõuab.

• Lisakaitseks paigalda andur ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse.

• Köögis või vannitoas võib suitsuandur aurude tõttu anda häiret ka siis kui tulekahju pole. Sinna pole mõtet andureid paigaldada.

• Avatud köögiga ruumis paigalda andur elutoapoolsesse osasse.

• Mitmekordses majas paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.

Kuidas paigaldada?

• Karbis on kõik vajalikud osad. Karbis on tavaliselt anduri alus, aluse kinnitamiseks kruvid tüüblid, andur ise ja patarei. Patarei tuleks enne andurisse pistmist kilest lahti võtta ja seejärel õigete klemmidega ühendada.

• Patareiga ühendatud suitsuandur tuleb paigaldada lakke, võimalikult toa keskele. Seal avastab see tulekahju kõige kiiremini olenemata tulekolde asukohast ruumis. Kaugus seintest, lampidest ja ventilatsiooniavadest peaks olema vähemalt 50 cm.

• Kui õige koht on välja valitud paigalda kruvide ja tüüblitega alus. Kahepoolne teip ei pea reeglina anduri raskusele vastu ja see kukub alla.

• Peale anduri paigaldamist tuleb alati vajutada testnuppu ja veenduda, et kostab häiresignaal. See näitab, et patarei annab korralikult ühendust ja andur on töökorras.

• Magneti, kahepoolse teibi või takjapaelaga kinnitusplaati anduri kinnitamiseks võib kasutada vaid siis, kui see on anduriga komplektis. Muudel juhtudel ei ole töökindlus garanteeritud ja üldjuhul ei kehti ka tootja garantii.

• Andurite paigaldamisel peab jälgima ka keskkonda ja ruumi tingimusi, kuhu andur paigaldatakse. Suitsuandurite tavaline töötemperatuur on +5 kuni +45°C ja puudub IP tase. Kütmata ja/või niisketesse ruumidesse tuleb paigaldada tingimuste jaoks sobivad suitsuandurid (õige töötemperatuur, IP tase).

Vingugaasiandur  Vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu mürgine gaas, mis võib tekkida igasugusel põlemisel, kui ei jätku piisavalt õhku. Selline olukord tekib kergesti halva ventilatsiooniga siseruumides. Vingugaasi tuvastamiseks sobib ainult vingugaasiandur. Suitsuandur ega gaasiandur vingugaasi ei tuvasta.  Vingugaasianduri paigaldamine on kohustuslik kõikidesse eluruumidesse, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on nende all mõeldud gaasil töötavaid veesoojendajaid. Gaasikütte korral on vingugaasiandur kohustuslik, sellest hoolimata oleks mõistlik andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, mis on põlemisprotsessiga seotud. Näiteks puuküttega ahi, kamin, pliit jne.  Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet toob välja, millistesse hoonetesse või ruumidesse peab vingugaasianduri paigaldama:

• eluruumi, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi ja katel ja,

• hoonesse, kus on gaasikütteseade või gaasiveesoojendi. Seda ka juhul, kui seade asub näiteks keldris või eraldi tehnoruumis. Sellisel juhul peab andur asuma kohas, kus alarm oleks ohustatud inimestele kuuldav. Näiteks keldris asuva gaasikütteseadme korral võib andur asuda selle kohal olevas ruumis. Või tehnoruumis asuva gaasiseadme korral sellele lähimas eluruumis.

• alates 1. jaanuarist 2022 hoonesse (nii kodud kui ka muud hooned), kus on tahkekütteseadmed – puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.

Vingugaasiandureid on mitmesuguseid, kuid nõuded, millele nad vastama peavad, on samad. Valida saab ekraaniga ja ekraanita andurite vahel, samuti on olemas erinevate toitesüsteemidega andureid (patarei vs aku vs võrgutoide). Kõige lihtsam ja odavam andur on ilma näidikuta vingugaasiandur. Näidikud, mälud ja nutifunktsioonid lisavad seadmele kasulikke funktsioone, kuid teevad anduri ka kallimaks. Sõltumata anduri omadustest toimivad ja teavitavad nad ohtlikust vingugaasist ühtemoodi.

1) Aku, patarei või võrgutoide  
Andurid võivad olla nii aku-, patarei- kui ka vahelduvvoolu toitega. Aku või patareidega töötavat andurit on lihtne paigaldada ning see töötab ka elektrikatkestuste ajal. Vahelduvvoolutoitega ehk pistikdetektor ei sõltu patareist ega vaja seetõttu patarei vahetamist. Sisse ehitatud akuga andurite aku kestab kogu anduri eluea, kuid patareiga anduri korral tuleb seadme eluea jooksul patareid vahetada. Patareide vahetamine või võrgutoide ei tee vingugaasiandurist siiski igavesti kestvat seadet. Sõltumata toitest on anduritel kindel eluiga, mille jooksul tagab tootja mõõtmiste õigsuse.

2) Näidik  
Näidik annab meile võimaluse näha anduri mõõdetud vingugaasi kontsentratsiooni ehk hulka ruumi õhus ja muud näidikul visuaalselt kuvatavat infot. Vingugaasi kontsentratsiooni kuvatakse ppm-ides, ehk miljondik osades. Andurid annavad reeglina alarmi, kui vingugaasi kontsentratsioon ruumis on olnud üle 30 ppm-i kaks tundi või kui vingugaasi kontsentratsioon on 300 ppm maksimaalselt kolme minuti jooksul. Vingugaasi kontsentratsioon 30 ppm-i ei ole eluohtlik. Selle sees pikaajaliselt viibimine võib tekitada uimasust. Siiski tasub kütteseadmed üle kontrollida ning olukorda jälgida. Alarm lõpeb ise, kui vingugaasi kontsentratsioon langeb alla 50 ppm-i. Näidikuta andur annab alarmi samadel tingimustel.   3) Niiske ruum  Enne, kui vingugaasiandurit ostma hakkad, mõtle läbi, millisesse ruumi sa soovid selle panna. Andurid on oma konstruktsiooni tõttu määratud erinevatesse keskkondadesse. Enamus andureid on mõeldud kuivadesse ruumidesse, kus õhuniiskus ei ületa 80%. Üpris vähesed andurid sobivad vannituppa, kus õhuniiskus on kõrge. Näiteks vannituppa paigaldatav andur peab olema niiskete ruumide jaoks sobiv. Seetõttu tuleb alati vaadata seadme kasutusjuhendist tootja poolt kirja pandud anduri kasutuskeskkonna niiskusparameetreid. Vannituppa sobib 90 %-lise õhuniiskuse taluvusega andur.   

‍4) Anduri eluiga  
Anduri eluiga sõltub sensorist, mitte patareist. Mõned andurid aeguvad kindlaks kuupäevaks. Enamasti tuleb kasutajal anduri käivitamisel märkida seadmele käivitamise kuupäev või vastavalt juhendile eluea kuupäev. Nutikamad andurid jälgivad ka ise kasutusaega ja annavad selle lõppemisest heli või visuaalse signaaliga aegsasti teada. Andurite kasutusiga on tavaliselt 7-10 aastat.

5) Kaks-ühes-andurid  
Vingugaasiandur ja suitsuandur võivad olla ka kaks-ühes-seadmena. Sellisel juhul peab seade vastama nii suitsuanduritele kehtivatele nõuetele kui ka vingugaasianduritele kehtivatele nõuetele.  

‍6) Automaatne tulekahjusignalisatsioon  
Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi jaoks on olemas spetsiaalsed süsteemi ühendatavad vingugaasiandurid. Kui soovid lisada vingugaasianduri oma tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, pöördu süsteemi paigaldaja või haldusfirma poole.  

‍7) Juhend ja märgistus  
Iga Eestis müüdava anduriga peab olema kaasas eestikeelne juhend. Juhendis peab olema kirjas kõik vajalik anduri paigaldamiseks ja kasutamiseks. Autonoomsed vingugaasiandurid peavad vastama standardi EVS-EN 50291-1 nõuetele – see standardi viide peab olema nende märgistuses kohustuslikuna kirjas. Anduril peavad olema märgistusena tootja andmed, avastatava gaasi tüüp, seadme nimetus ja mudel, patareide tüüp (kui on patareitoitega), seadme soovituslik maksimaalne eluiga, kasutuskeskkonna temperatuuri ning õhuniiskuse vahemik.  

‍8) Hind  
Lihtsamad ja odavamad andurid maksavad natuke alla 20 euro ja näidiku ning nutifunktsioonidega andurid maksavad 40 kuni 80 eurot. Ka pikem võimalik eluiga mõjutab hinda. Odava anduri tellimisel internetikeskkonnast on soovitav põhjalikult kontrollida toote tegelikku märgistust ja kasutusjuhendit. Nõuetele mittevastav vingugaasiandur ei pruugi sind vingugaasi eest kaitsta.

 Sprinklersüsteem  Kui suitsu- ja vinguandur hoiatavad inimesi tekkinud ohu eest, siis sprinklersüsteem aitab tuld ka kustutada. Selliseid lahendusid on näha kontoritest, õppehoonetes ja avalikes ruumides nagu nt raamatukogu. Sprinklersüsteem tuvastab suitsu abil põlengu ning käivitab siis automaatselt enda kraanid, mis on lae alla võrdsele kaugusele paigutatud, et vesi kataks ruumist võimalikult suure osa. Ideaalis terve ruumi.  Sprinklersüsteemi puhul on tegemist veega, õhuga või antifriisiga täidetud ja survestatud torustikusüsteemiga, kus kindla temperatuurini jõudes lõhkeb sprinkleri klaasampull, vesi hakkab voolama ja kustutab tulekahju.

Vett pihustavad ainult need sprinklerid, mis saavutavad oma rakendumistemperatuuri, olles tulekoldele kõige lähemal. See tähendab, et ei rakendu korraga kõik sprinklerid, vaid ainult need, mis on rakendumistemperatuuri saavutanud. Statistika näitab, et 95% tulekahjudest rakendub tööle ainult üks sprinkler.   Päästeamet sõnas enda 2023. aasta eelarvutatud süsteemid ettekandes, et töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur avastab küll kiiresti tulekahju, kuid tulekahju muutub eluohtlikuks paari minutiga ning inimesed ei pruugi jõuda hoonest väljuda, vaatamata suitsuanduri olemasolule. Tulekahju avastamiseks, kiireks lokaliseerimiseks, elude ja vara päästmiseks on võimalik paigaldada hoonesse automaatne kustutussüsteem. Tuleohutuse seaduse kohaselt ei pea elamul olema veevõtukohta, kui on paigaldatud sprinklersüsteem.   

‍Milline sprinklersüsteem valida?  Kodusprinkleri rakendumistemperatuur peab olema vahemikus 57–107 °C (va leiliruum). Ühes elamus võib kasutada erineva rakendustemperatuuriga sprinkleripäid. Sprinkler tuleb valida vastavalt ruumi temperatuurile lisades sellele vähemalt +30oC. Nt. saunades, katlaruumides või vitriinakendega ruumides võib temperatuur olla kõrgem, mis eeldab ka kõrgema rakendumise temperatuuriga sprinkleripäid.   Võimalus on valida erinevate sprinkleri tüüpide vahel, kusjuures tööpõhimõte on kõigil sama, erinevus on vaid paigaldusmugavuses ja disainis. Sõltuvalt sisekujundusest saab paigaldada pinnapealseid, pindadesse peidetuid aga ka allasuunas või külgsuunas pihustavaid sprinkleripäid. Sprinkleripäid ja nende katteid toodetakse erinevates värvides. Ise ei tohi sprinkleripäid ega katteid üle värvida. Sprinkleripäid ei tohi kasutada riputusalustena.  Ettevõte Epitec sõnas enda kodulehel, et sprinklersüsteemidega ei kaitsta ruume, mille kustutamine veega on ohtlik või milles paiknev vara võib hävineda veekahju tõttu. Selliste ruumide kaitseks paigaldatakse üldjuhul eraldi gaaskustutussüsteemid.   Päästeamet lisab, et süsteemiga võib katmata jätta järgmised ruumid:  

• tualettruum või vannituba, kui pindala on alla 5 m2 ja selles on mittesüttivad pinnad (põrand, seinad, lagi) ning puuduvad elektrimasinaid (nt pesumasin, kuivati);  

• tühi pööning;  sisseehitatud garderoob, kapp ja sahver, kui pindala on alla 2 m2 või lühema külje pikkus max 1 m;  

• põlevaid materjale sisaldav tühimik, kui lae tulepüsivus on vähemalt EI 30;  roomamisruum, põranda-/laealune ruum ja muu piiratud juurdepääsuga varjatud ruum, mida ei kasutata elamiseks või asjade hoiustamiseks;  

• suletud vertikaalšaht, kui see on omaette tuletõkkesektsioon;  väike ala, mis ei loo täiendavat põrandapinda (nt akna süvend);  

• varjuala, kui pindala ei ületa 1,4 m2 ühe sprinkleri kohta;  

• väike ala, mis loob täiendava põrandapinna (nt eendaken), kui selle pindala on max 1,6 m2 , sügavus max 0,6 m ja pikkus max 2,7 m

‍