Eestis on palju maju, mis on ehitatud kaugel nõukogude ajal, kus oli paljude asjade defitsiit, sealhulgas autode. Autosid on tänapäeva liikluses rohkem ja need autod peavad oma kodude juures ka kuskil parkima. Uusarenduste juurde planeeritakse kinnised parklad kohe, aga kuidas on lood vanemate majadega?

Lihtne vastus on: oleneb. Parkla või parkimise planeerimisel on oluline, kui suure parkimisalaga on tegu, kuidas sinna juurde saab, kui kaugel on teised majad ning kas ja kuhu on võimalik laieneda. Lisaks on küsimus, kas tegu on jagatud juurdepääsuga või on läheduses olevatel majadel eraldi sissepääsud. Kui käia ringi Tartus Annelinnas, siis seal on suured paneelmajad ehitatud väga teineteise lähedale. Neli-viis teineteise lähestikku ehitatud maja ajal, kui linnas oli vähe autosid, tundus mõistlik ja ruumisäästlik, eriti veel üheksakorruseliste paneelmajade puhul. Aga tänapäeval on reaalsus see, et majade ümber on parkimist vähe, parklasse on üks sissepääs, laieneda pole võimalik, sest teised majad on ees ja tuleb leida teised lahendused.  

Üks lahendus on see, et korteriühistud teevad koostööd, soetavad natuke eemal maalapi ja loovad sinna lisaparkimise. See parkla jääb majadest natuke eemale ja ei ole ideaalne variant võrreldes sellega, et uusarenduste juures saavad elanikud oma auto kohe maja ette jätta, kuid tegu on ikka parema variandiga, kui et auto tuleb jätta mitu tänavat eemale.  

Parkla laienemisel tuleb teada krundi piire ja seda, kuidas autod parklas liikuda saavad. Suruda liialt palju parkimiskohti väiksele alale, et võimalikult palju elanikke saaksid oma auto ära parkida, ei ole mõistlik, kuna ligipääs nende juurde on raske. Kui parkas asuvad ka prügikastid, mida prügiauto kord nädalas tühjendamas käib, siis on ka talle vaja piisavalt ruumi jätta.  

Parkla renoveerimisel või selle laiendamisel saab raha, kas kohe remondifondist või võetakse väike laen, mida kõik majaelanikud tasuma hakkavad. See võib olla ehk probleemiks neile, kellel autot ei ole ja kellel parklast kasu pole, ning nad võivad remondile vastu olla. Siinkohal peaks sellistele inimestele selgitama, et korteriühistu alla käivad kõik majaelanikud ja otsuseid tehakse kõiki silmas pidades. Kui akende ja torude vahetusest saavad kasu kõik inimesed, siis personaalsemate vajaduste, nagu parkla või elektriautode laadimispunkti rajamine, paigaldamine kõikidele ei kaldu. Sellele vaatamata panustavad kõik laenu tagasimaksmisesse või remondifondi täiendamisse, sest tulevikus võib tekkida olukord, kus need inimesed, kes parklat ei vaja, vajavad hoopis järgmist laiendust, seda, mida parklat vajanud inimesed ei vajanud. Siis on rollid vahetunud, kuid üksteist toetatakse edasi.  

Parkimise planeerimisel võib olla ka tegu olukorraga, kus reaalseid parkimiskohti ei olegi palju vaja. Jah, paljud inimesed sõidavad autoga, aga mitte kõik. Parkla planeerimisel tuleks korteriühistul suhelda elanikega ja küsida, kas neil on parkimist üldse vaja. Kui mõned korteris võib olla rohkem kui üks inimene, kes omab autot, siis teistes ei pruugi neid üldse olla. Kitsastes oludes võiks võimalusel luua ühe parkimiskoha korteri kohta. See oleks kõikide suhtes õiglane. Kui aga ruumi on rohkem ja kõikides korterites parkimiskohta pole vaja, siis saab luua lisakohad.

Paljude majade juures võib olla parklasse sissepääs vaid ühest kohast, või on seal mõni ettevõte, mille töötajad ja kliendid samuti parkimist vajavad. Sellisel juhul peab korteriühistu laskma paigaldada märgid, mis keelavad mitteelanikel ühistu alale parkimist ning lisama juurde pukseerimise märgi. Tegu on küll vaid lihtsalt märgiga ja võõrastel see parkimist ei takista, kuid see on midagigi. Avatud suhtlus ja valmidus kompromissideks aitab siinpuhul samuti.

Koos lihtsalt parkimiskohtade juurde tootmisega võiks mõelda ka valgustuse peale ning miks mitte ka turvakaamerate peale. Eestis on pimedat aega palju ja igasugused lisavalgustid head. Kasvõi selleks, et turvaliselt maja ukseni jõuda. Vargaid on samuti igal pool ja turvakaamerad aitavad ehk tuvastada mõnda pikanäpumeest, kes ei saa aru, et teise vara ei kuulu talle ja tal ei ole selleks mingit õigust. Lisaks aitavad turvakaamerad selgeks teha, kui üks naaber teisele kogemata sisse sõitis ja kriimud tekitas. Küll väike asi, aga kindlustusel on seda infot vaja, et remondi eest tasuda.

‍