Narvas asuva kortermaja Kangelaste 51 tegi läbi osalise rekonstrueerimise. Need tööd tõid välja kaks olulist punkti, midagi, millega paljud korteriühistud peavad Eestis igapäevaselt tegelema.

Kuu alguses toimus Narvas renoveerimismess, kus Kangelaste 51 korteriühistu esimees Peeter Tirmas rääkis enda kortermaja renoveerimise kogemusest. Viimaste tööde käigus võeti ette kortermaja välisfassaadi tööd, millega sooviti suurendada maja energiasäästlikust. Tööd oli vaja ette võtta, sest enne neid tehtud analüüsid ja võrdlus naabermajadega, kus energiasäästlikusele oli rõhku pandud, näitas häid tulemusi.

Kangelaste 51 võrdles möödunud aasta jaanuaris enda soojaarveid Kangelaste 49 ja 53 majadega. Tulemused näitasid, et viimases kahes olid arved tunduvalt madalamad kui neil: 

Kangelaste 51 - 10 983 eurot

Kangelaste 53 - 8288 eurot

Kangelaste 49 - 8427 eurot.

Seega vahe nendega oli 0,65 eurot. Peeter Tirmani sõnul on vahe tegelikult suurem, sest Kangelaste 49 ja 53 hoidsid korterites keskmiselt temperatuuri 23-24 kraadi vahel, kuid Kangelaste 51 oli see 19-20 kraadi. Tirman tõi ka välja, et enne kui naabermajad enda välisseinu soojendasid, siis oli nende kortermaja hinnad väiksemad kui neil. See näitab, kui palju aitavad seinade soojendamised arvete vähendamisele kaasa.

“Aga Puškini 69 on üks vähestest majadest Narvas, kus kõik seinad ja katus soojustatud, ning küttetorustik on kahetorusüsteemis regulaatoritega. Jaanuari kuu soojuse arve oli nendel 0.90 eurot ruutmeeter. Kredex täisrenoveerimisega saavutaksime midagi sarnast,” ütles Tirman. 

Kuid seda ei juhtunud. Kangelaste 51 kortermajas viidi läbi osaline rekonstrueerimine. Maja renoveerimiseks saadi 40 protsenti Kredexilt ja 60 protsenti pangast. Tirmani sõnul laenu saamiseks probleemi ei olnud. Ta vedas näpuga rida, mida laenu saamiseks nõutakse ja ta täitis nõuded. 

Kangelaste 51 majas olid juba varem katus ja sokkel soojustatud. Ka nüüd oleks Tirman soovinud rohkem teha, kuid pidi leppima osalise rekonstrueerimisega ja ära tegema vaid maja välisfassaadi.

 “Tegemata töid on palju, aga enamust neist elanikud ei soovi teha, kuna ei soovita tolmuseid töid tubadesse,” selgitas Tirman. “See on ka põhjus, miks me ei teinud täisrenoveerimist, kus oleks seekord saanud 70% Kredexilt,”

lisas ühistu juht.  

Tehnilist konsultanti korteriühistu ei palganud, need tööülesanded täitis Tirman ise. 

Vaatamata tekkinud probleemidele on Peeter Tirman ise rahul, et projekt, millega tehti algust juba seitse aastat tagasi, sai just nüüd tehtud. “Edasi lükata ei soovinud, kuna oli kartus, et hinnad kallinevad, mida aeg edasi läheb. Alustades protsessidega seitse aastat tagasi, olid need tööd kolm korda odavamad. Ja ka praegu muud ei kuule kui vaid maksutõusudest,” sõnas Tirman. 

Milline kogemus oli aga Rakvere linnas, Kungla tänav üheksa korteriühistul? 

Sarnaselt Kangelaste 51 majaga Narvas, sai Kungla 9 enda maja remondiks rahastuse pangast koos Kredexi 40 protsendilise toetusega. Kungla 9 korteriühistu juhatuse liikme Jelena Petrova sõnas, et kui üldkoosolekul otsustati rekonstrueerimise kasuks, millest 40% tuleb Kredexit, siis olid majaelanikud sellega nõus ja pank andis samuti ülejäänud osa rahast. 

Jelena Petrova sõnas, et maja tehniline seisukord oli väga kehv ja mitmed süsteemid väga kriitilises olukorras. Majas vajasid renoveerimist kõik tehnilised süsteemid - küte, tarbeveetorustik, ventilatsioon, katuse soojustus, maja piirded ja fassaadid. 

Kõik tehtud tööd Kungla 9 majas:

• Sokli soojustamine/viimistlemine värvitud tsementkiudplaadiga puitkarkassil, 

• Hoone perimeetri ümber betoonkivist kallaksillutise rajamine koos keldriakende valguskastidega, 

• Fassaadide soojustamine/viimistlemine, fassaadikate - värviline õhekrohv

• Välistreppide rekonstrueerimine ja katmine pesubetoonplaatidega, 

• Uute varikatuste ehitus esi ja tagafassadil koos piirete paigaldamisega 

• Trepikodade sanitaarremont ja majandusrõdude uste vahetus. Esimesele trepimarsile lisa käsipuu paigaldus, 

• Keldri tehniliste ruumide sanitaarremont ja uste vahetus. 

• Keldri tehnilise kanali koristustööd ja mittevajalike vanade tehnosüsteemide eemaldamine 

• Kõigi akende ja rõduuste vahetus ja tõstmine soojustuse tasapinda, akende keskmine U arv 0,85 (Kredex nõue 1,1). Sisemiste aknapalede viimistlus ja uute PVC aknalaudade paigaldus. 

• Keldriakende tõstmine soojustuse tasapinda ja uute akende paigaldamine. 

• Välisuste ja tamburi uste vahetus. 

• Rõduplaatide saneerimine, uute rõdupiirete metallkonstruktsiooni, puidust rõdupiirete paigaldamine ja rõdu põrandate plaatimine. Rõdude lükandklaaside paigaldus korterirõdudel. Korteri rõdude seinad soojustatud ja kaetud tsementkiudplaatidega. 

• Majandusrõdude piirde ehitus ja pesukuivatusnööride metallkonstruktsiooni paigaldus. 

• Keldrilagede soojustamine,

• Lamekatuse lisasoojustamine ja katmine bituumenrullmaterjaliga. 

• Katusepollarite ja uute katuseluukide paigaldus. 

• Küttesüsteemi rekonstrueerimine koos uue soojussõlmega, 

• Soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ehitus koossoojuspumbaga. 

• Vee ja kanalisatsioonisüsteemide vahetus kuni väliskaevudeni (v.a keldri põrandaalune kanalisatsioon).

• Uute kaugloetavate veemõõtjate paigaldus. 

• Vee- ja kanalisatsioonipüstikute taastamistööd koos vaatlusluukidega 

• Veemõõdusõlme rekonstrueerimine keldris,

• Tuletõkketööd seintes/lagedes,

• Avade puurimine ja avade ümbruste viimistlemine seoses kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega,

• Välisuste fonoluku ümbertõstmine,

• Elektripaigaldised seoses kütte ja ventilatsiooni seadmete toiteks. 

• Katuselehtrite sulanapidamine. 

• Välisvalgustid sissepääsude ees ja seintel. Valgustite paigaldus keldris, trepikojas ja majandusrõdudel. 

• Elamu elektrikaabelduse asendamine peakilbist kuni korruste jaotuskilpideni 

• Tehnosüsteemide kaugjuhtimine ja -jälgimine.

Petrova sõnas, et kuna korteriühistul oli parem majanduslik seis kui praegu, siis ei olnud remondiotsuse tegemine elanike poolt raske. 

“Kahjuks jai tegemata väliskanalisatsiooni trass. Seda tööd sellel hetkel Kredex ei toetanud,” sõnas Petrova.

Korteriühistu juhatuse liige sõnas ka, et nad kasutasid tööde juures ka tehnilist konsultanti. “See oli Kredexi poolne nõue ja ilma konsultandid toetus ei oleks saanud. Koostöö konsultandiga oli väga hea,” sõnas Petrova lõpetuseks.