Turvalisus on meie number üks prioriteet ja kus veel end turvalisemana tunda, kui mitte oma kodus. Aastatega on standardid muutununud ja mis paarkümmend aastat tagasi tundus turvalisust silmas pidades okei, on tänapäevaks aegunud ja on tekkinud uued lahendused, kuidas turvalisust suurendada.

Millest alustada?

Siinkohal tuleb arvestada maja vanust, seisukorda ja mis töid seal juba varem on tehtud. Uusarendused on juba ehitatud selliselt, et silmas pidada modernseid standardeid. Vanadel majadel on võib-olla vahetud aknad ja uksed, lastes majja siseneda vaid neil, kellel on selleks vajalik võti. Kui aga see tehtud ei ole, siis see võikski olla miski, millest alustada. Pätid vaatavadki esmasjoones seda, kas majja saab ukse kaudu siseneda. See on kõige kergem viis sisse ja välja saada.  

Uksest käies ei tekita see ka naabrites võib-olla ka kohe kahtlusalust, sest võib-olla on tegu uue elanikuga või üürnikuga, kes pole varem näinud.

Uksi vahetades peab ära vahetama kõik sissepääsud, olgu need, siis maja ees, taga või külje pea. Varuväljapääs võib viia vahekäiku või keldrisse, kus inimesed oma vara hoiavad, ja nii antakse varastele neile lihtne juurdepääs. Uuel uksel võiks olla lukk tavalise võtmega, aga ka kiibiga, sest kui elanikul üks võti ära kaob, siis on tal olemas teine, millega sisse saab. Või kui tavalukk külmaga jäätub, siis saab kiibiga ikka ukse lahti. Mugavuse mõttes oleks hea ka fonolukk, kus külaline saab alt helistades oma saabumisest teada anda ja ukse saab korterist avada ilma korterist lahkumata.

Korteriuste vahetamine korteriühistuga kooskõlas on juba iga elaniku enda soov ja vastutus, aga kui seda teha, siis võiks uksel olla ka ukseilm, et enne ukse avamist saaks vaadata, kes ukse taga on. Uksi võiks igaks juhuks kogu aeg lukus hoida, olenemata sellest, millised suhted sul naabritega on. See loob turvatunde, mida miski ei asenda. 

Aknad võiksid olla moodsad, sooja- ja heliisolatsiooniga. Lisaks ka sellised, mis purunedes kildudeks lähevad ja ei jätta maha suuri tükke, millega võib endale viga teha. Uuemad aknad on kahe- ja kolmekihilised, mis teeb nende katki tegemise raskeks. Kui elada esimesel korrusel ja ka rõduga majapidamises, siis kodust lahkudes või ööseks pane alati aken kinni. Madalamatel korrustel ja ka rõdul elades tehakse võimaldab vargal kergesti majja pääseda. Kui juba on korterisse saadud, siis on kõik juba vargal käe ja jala ulatuses.

Paljudel majadel ei ole seda võimalust, aga võõraste liikumise piiramiseks oleks hea ka, kui saaks maja ümber aia rajada. Seda näeb linnas ringi liikudes mitte ainult eramajadel, vaid ka uuemate kortermajade juures. Vanemaid maju projekteerides aiaga ei arvestatud ja tänapäeval võib-olla selle rajamiseks enam ruumi ei olegi. Aia paigaldamisega on võimalik luua ka eraparkla, kuhu pääsevad vaid selle maja elanikud, kes ei pea parkimise pärast muretsema. Nii võib tekkida ka olukord, et parkimiskohtade arv on piiratud, kuid see on siiski üks lahendus. Aia paigaldamisel tuleb seda ka hooldada ja võimalikud probleemid kohe parandada, sest vastasel juhul ei täida see oma eesmärki. Sama ka uste ja akendega.

Kui ka nt aia rajamine pole võimalik, siis võib-olla saab sissepääsu piirata tõkkepuu abil.

Jällegi, vanu maju projekteerides tõkkepuudega ei arvestatud ja tänapäeval on nende lisamine raskem, aga võib-olla saab ümbruskonnas ruumi teha ja tõkkepuu jaoks leitakse võimalus. Paljudel uusarendustel on tõkkepuu olemas ja samamoodi nagu aed, loob see elanike jaoks parkimiskohad kohe maja läheduses. Samas ei saa ka kelmid kohe end maja juurde parkida, et seal midagi kahtlast korda saata.

Andmekaitseseadus reguleerib turvakaamerate kasutamist, kuid nõuded nende rajamiseks ei ole väga ranged.  

Kõige olulisem on nende kasutamine ära põhjendada ning tuua välja, kas kaamerate asemel saab teisi turvaelemente parandada. Kui kaamerate kasutamise saab põhjendatud, siis tuleks need paigaldada pea- ja varuväljapääsu juurde, kust inimeste tulemised ja minemised salvestada. Korteriuste juurde kaamerate paigaldamine pole õigustatud, kui just korteriomanik ise seda ei soovi. Kaamerasalvestiste järelevalvet saab teha kortermajas selle jaoks loodud ruumis või saab selle jaoks koostööd teha turvafirmaga. 

Ka valgustid aitavad turvalisust luua. Eestis on talvel pime ning väljas navigeerimine raskem. Valgusti puudumine välisukse juures võib luku leidmise teha keerulisemaks. Lisaks aitab valgusti eemale peletada inimesed, kes maja juures luusima ei peaks. Vargale meeldib ikka pimedas tegutseda, aga kui valgusti tema identiteedi reedab, siis tal pikka pidu ei ole. Hästi valgustatud maja ümbruses on võimalik ka kergem liigelda - talvel libedaga auto või prügikastide või suitsunurga poole sammumisel aitab see näha, kuhu inimene astub. Lisaks võiks paranda ka sisevalgustust. Ka see aitab võõrad eemale hoida. Energia säästmiseks võiksid sisevalgustid olla ajastatud ja põleda nt kuni 30 sekundit enne, kui need ise kustuvad.

Lisaturvalisuse nimel, kui selleks on vajadus ja vahendid, võiks mõelda ka turvamehe palkamisele. Eestis ei ole see tavaks saanud, kuid välismaal, eriti kallimate kortermajade juures, on turvamees alati objekti olemas. Päevasel ajal on ta kohapeal, aga öösel vaid telefonikõne või alarmi kõla kaugusel.

Ilmselged vahendid kortermaja turvalisemaks muutmise juures on ka suitsu- ja vingugaasi alarm. Põlengu või mõne muu häda korral ka evakueerimisplaan ja koht, kuhu põgeneda. Tõsisema probleemi korral on maja keldris varjend, kuhu koos teistega põgeneda. Kõik kortermajad kõiki neid lahendusi endale lubada ei saa, kuid kui mõnedki nendest on olemas, siis on juba hästi.

‍