Katkine ja lekkiv katus, eriti Eesti kliimas, on vastik ja ebameeldiv. Seega peaks vana maja katust kriitiliselt hindama ja tegelema võimalike probleemidega enne nende eskaleerumist. Korteriühistu võib ise visuaalselt katuse seisukorda hinnata või palgata selleks eksperdi, kes teevad vastava auditi.

Kui katus ongi vananenud ja vajab vahetust, siis üks esimesi asju, mida peab tegema, on kontrollida, kas seinad ja muud struktuurid on piisavalt tugevad, et uut katust toetada. Erinevatel aegadel ehitatud objektid on tehtud erinevate standardite järgi ning ei pruugi teineteisega sobituda. Seega peaks ehitusspetsialistiga rääkima ja uurima, kas vana konstruktsioon uut katust peab. Kui ei pea, siis tuleks ka tugipostid ja muud kandvad osad ära vahetama. Alles siis saab uut katust planeerima hakata.

Vanas katuses võivad olla erinevad lekked, mis vihmavett läbi laseb, või on see mõranenud või on katuselauad sellises seisus, mis vahetust vajavad. Katuse seisukorrast oleneb, kui suur eesootav projekt on, kui palju see maksab ja kui kaua see kestab. Katuselaudade vahetus on lihtsam töö, aga terve katus asendamine uuega on juba pikaajalisem protsess. Lisaks peaks mõtlema, millal seda tööd teha. Talvel tehakse ilma tõttu selliseid töid vähem, aga kui katus ikka vett läbi ajab, siis on vaja kasvõi ajutiselt augud katta, et suuremad tööd parema ilmaga ära teha.

Vanemate majade katused võivad sisaldada asbesti või on katus kaetud tervenisti eterniidiga. Mõlemal juhul on tegu tervist kahjustava materjaliga. Alates 1970. aastatest on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud kopse kahjustav ja kantserogeenne mõju, mille tõttu on hakatud asbesti kasutust vältima.

Enne katuse vahetamist on vaja sellest informeerida ka korteriühistu kõiki liikmeid. Nemad on need, kes oma häälega annavad projektile rohelise tule. Seejärel saab ühistu võtta pangalaenu näiteks eestimaisetest pankadest nagu Coop ja LHV ning projektiga saab edasi minna. Koosolekute käigus tuleb elanikke teavitada ka mürast ja muudest segavatest faktoritest ehituse ajal. Peale müra võib majas ja selle ümber olla tolm, liikuda palju võõraid või on maja ümber ehitussodi, mis võib elanikele ohtlik olla. Kui need asjad saab enne projekti algust inimestele selgeks tehtud, siis on tulevikus võimalik erinevaid probleeme vältida.

Nagu erinevate tööde puhul ikka, tuleks võtta mitu hinnapakkumist. Tänu sellele on võimalik hoida kulud optimaalsed ja ühistul on maksed kontrolli all.

Kortermajal katuse vahetamine on üks nendest töödest, mille puhul on igaljuhul vaja ehitusluba ja projekti, mille alusel katus paigaldatakse. Tänapäevased modernsed katused on ehitatud silmas pidades kõrgemaid standardeid, kus turvalisusele ja ohutusele pannakse rohkem rõhku kui aastakümneid tagasi ehitatud majadel. Seega on katuse asendamine suur töö, mis nõuab palju tööd ja aega. Katuse asendamine toob endaga kaasa ka struktuursed muutused, seega ei saa seda mitte mingil juhul ilma loata teha. Ja kui tegu on ajaloolise või muinsuskaitse all oleva majaga, siis on loa saamine veel keerulisem ja nõuab rohkematest bürokraatia rõngastest läbihüppamist. 

Katuse vahetamisel on oluline ka, mis materjalist see tehakse. Erinevad materjalid on mõeldud kasutamiseks erinevas kliimas, kus ilmastik mõjutab katuse vastupidavust. Eestis, kus sajab palju vihma, puhuvad kõvad tuuled ja vahelduvad temperatuurid, on vaja veekindlaid ja tugevast materjalist katuseid, mis peavad vett, hoiavad sooja ja kestavad kaua. Katus võiks olla ehitatud materjalidest, mis aitavad kommunaalkulusid minimaalsena hoida. Nagu akende puhul, peaks katus olema nii soojusisolatsiooniga ja müra vähendava toimega. 

Uus katus võiks olla ka silmale ilus vaadata. Möödas on ajad, kus katusel oli vaid praktiline funktsioon, tänapäeval loeb palju ka esteetika. Katus võiks täiendada maja välisfassaadi, olles sellele kontrastses toonis (hele välisfassaad ja tume katus) Samuti võiks enne paigaldamist mõelda, kas see on värvitud metallist, on seal üksikud katuselauad või hoopis midagi kolmandat või neljandat. Küll ei tohiks ära unustada, et uus katus ei oleks liiga raske, sest see võib aastate jooksul vajuma hakata, või ei ole maja struktuur nii piisavalt tugev, et katust toetada.

Paljud firmad pakuvad oma töö järel ka garantiid. Seega võiks ehitusfirma valikul mõelda sellele, kes annab kõige pikema garantii paigaldusele, garantii materjalile või millele garantii antakse. Ehituse ajal ja selle lõpuks võiks teada ka, kes ehitusel tekkinud sodi ära viib. Seda võiks teha loomulikult ehitusfirma ise või mõni nende partner. Hea oleks, kui see oleks juba algselt kokkulepitud hinna sees ning ei oleks ühistul hilisem kulu, millest ei oldud räägitud. Viimaks, uus katus võiks olla selline, mis vastaks normidele, selle igale osale oleks võimalik lihtne ligipääs, et seal vajaminevaid hooldustöid teha - lihtne lekke parandus või katuselt lume lükkamine. 

Kõigi nende küsimuste osas saab vastused kogenenud ehitusfirmalt, kelle sooviks on pakkuda võimalikult hea teenust ja olla kliendile olemas. Nii saavad kortermaja uue korraliku katuse ja firma ühe rahuloleva kliendi juurde. 

https://www.kortermajaleht.ee/teenused