Elektriautod on tulevik ja neid näeb meie linnapildis üha rohkem ja rohkem. Ja mida rohkem elektriautosid, seda rohkem on vaja laadimispunkte.  

Laadimispunkte näeb praegu paljude erinevate kaubanduskeskuste või poodide parklates, kus autoomanikud saavad auto poodlemise ajaks laadima panna. Aga mugavam lahendus oleks, kui auto saaks laadima panna kodu juures.

Enefit Volti ärijuhi Kert Pääbo sõnas Ärilehele, et elektriautodele üleminek sõltub suuresti olemasolevast laadimistaristust ja inimestele tagatud kindlustundest laadimise kättesaadavuse ees nii kodus, tööl kui teel olles. „Laadimistaristu suurem kättesaadavus ning võimalus paigaldada lihtsalt ja mugavalt isiklik laadimispunkt aitavad oluliselt mõjutada korteriomanike ostuotsuse tegemist elektriauto kasuks ja seeläbi toetada keskkonnahoidliku transpordi läbimurret,“ ütleb Pääbo, täiendades, et täna moodustavad korterielanikud ligi veerandi Enefit Volti laadija ostjatest.

Praegu on turul kaks erinevat varianti, kuidas selline laadimispunkt kortermaja juurde luua - individuaalne lahendus ja kortermaja põhine lahendus.  

Üürnik või kaasomanik võib taotleda õigust paigaldada omal kulul laadimistaristu ja ühendada see individuaalse arvestiga ning hoone elektrisüsteemiga. Seda nimetatakse  "pistikuõiguseks», selgitab ettevõte Vool enda kodulehel. Selle sätte järgi peaks laadija paigalduse kulud katma inimene, kes soovib autot oma parkimiskohal laadida. Kuid see ei tähenda, et ühistu ei võiks katta osa taristu rajamise kuludest. Eelkõige osa, mis puudutab kogu kinnistut.

Elektrum selgitab seda nii:  

Individuaalne lahendus – elektriauto korteripõhine toide. Selle lahenduse puhul mõõdetakse auto poolt tarbitud elektrienergiat elaniku olemasoleva arvesti kaudu. Esmalt tuleb välja selgitada, kas laadijat on võimalik ühendada elaniku enda elektriarvestiga.  

Autolaadija toitekaabli individuaalsel paigaldamisel on kindlad seadusest tulenevad nõuded, näiteks toitekaabli paigaldamiseks kaasomandi osale, maja tarindile ja läbi ühise kinnistu, on vaja kirjalikku luba.

VOOLu kodulehel on kirjas, et ilma tõsise ja õigustatud põhjuseta ei saa korteriühistu olla vastu laadimistaristu loomisele. Elaniku taotluse tuleb juhatuse poolt päevakorda võtta kolme kuu jooksul. Küll aga rõhutatakse, et siinkohal ei ole vaja ühistuga tülli minna ja need läbirääkimised peaks omavahel sõbralikult lahendama.  

Kui algataja on üksikomanik või üürnik, tuleb esmalt pöörduda korteriühistu juhatuse poole kooskõlastuse saamiseks. Elanik peab laadimiseks alati saama korteriühistu loa. Omavoliliselt ei tohi elektriauto laadimiseks kasutada kinnistu elektrit ega hakata juhtmeid vedama. Esiteks on vaja tagada elektrivõrgu vastupidavus ja teiseks lahendada kulude jaotamise küsimus energiaarvestiga või targa laadija abil.

Majapõhine ehk kortermaja terviklahendus –  saab tellida ainult korteriühistu. Selliseks lahenduseks on aga järgmised võimalused:

1) Võrguettevõttelt võib tellida kinnistule uue eraldiseisva liitumispunkti paigaldamise autolaadijatele;

2) Sisepaigaldise juurde võib lisada autolaadijate toiteväljundi, millele kehtiks eraldi arvestus.

Terviklahendus teostatakse tehniliselt ühtselt ja üldkoosoleku otsuse põhjal.  

Siin viiakse elektritoide üldiselt parkla keskel asuvasse vahekilpi. Töö ja vajaminev materjal oleks korteriühistu kanda, kuid toite vedamine vahekilbist laadijani jääb iga elektriauto omaniku enda tasuda.

Kui otsused on vastu võetud, elektritoitele lahendus leitud ja kaabel vahekilbi või laadijani paigaldatud, siis on ees viimane etapp – laadimise täisteenuse loomine. Turul pakutakse kortermajadele laadimise täisteenust, mis sisaldab tasuta konsultatsiooni, olukorra hindamist ja kvaliteetset laadija paigaldust koos arveldussüsteemiga (alates 2022. aastast). Konsultatsiooni käigus selgitatakse välja elanike soovid ning valitakse sobivad tooted.  

Laadijast tarbitud elektrienergia eest tasub elanik laadimisteenuse haldusfirmale, kellega sõlmitakse laadimisteenust kasutavate elanikega individuaalsed lepingud. Kasutajate arv on siinkohal piiramatu ja korteriühistu ei pea tegelema eraldi elektriarvetega.

Turul saadaolevate toodete valikus on tuntud tootjate laadijad, kogenud nõustajad ja paigaldajad. Laadija paigaldamist saab finantseerida järelmaksuga (periood kuni 36 kuud, lepingutasu 0€, intress 0% ja esimene sissemaks 15%).  

VOOL selgitab, et kõige tüüpilisem olukord korteriühistutes on see, et elanik soetab omal kulul oma parkimiskohale elektriauto laadija. Laadimissüsteemi ja laadimisvõimsuse soetamine aga jagatakse kas kõigi korteriomanike või elektriauto omanike vahel. Tegemist on korteriühistu ühiste remondi- ja parendustöödega võrreldavate kuludega.

Kulude küsimus võib muutuda problemaatiliseks, kui me ei räägi enam 1-2 autost. Näiteks olukord, kui elektrisüsteemi võimsust tuleb suurendada. Või olukord, kus uued üürnikud või omanikud soovivad hakata kasutama taristut, mis on juba välja ehitatud. Seadus ütleb, et sellistel juhtudel tuleks maksta "asjakohane hüvitis". Siin on palju tõlgendusruumi ja lahendus sõltub suuresti konkreetsest juhtumist. Kulude jaotus sõltub igal konkreetsel juhul omanike ühenduse otsusest.

Paigaldamise hind sõltub mitmetest teguritest. Laadijad saab paigaldada vaid selleks sertifitseeritud elektrikud, kellele tuleb maksta nende teenustasu tunnis, mis on mõnisada eurot. Lisakulude puhul tuleb arvestada võimalike kaeve- ja haljastustööde ning võimaliku elektrisüsteemi muudatusega. Hinda mõjutab ka laadimispunktide arv. Kuid mida rohkem laadimispunkte ühe kortermaja peale, seda rohkematel elanikel on võimalik laadimispunkti kasutada, koormus ühe laadimispunkti kohta väheneb ja laadijate arv suurendab ka kortermaja enda väärtust.  

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis teada, et alates 10. märtsist 2021 muutub uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslikuks. „Elektrisõidukitel on oluline tähtsus puhtale energiale üleminekul ning nende laiem kasutuselevõtt tagab puhtama õhu. Et inimesed langetaksid autot soetades aina enam otsuseid elektriautode kasuks, tuleb üle Eesti rajatavate hoonete juurde luua ka sobiv taristu, et neid oleks võimalikult mugav kasutada,“ sõnas tollane majandus- ja taristuminister Taavi Aas.  

Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima kõikidele nendele hoonetele, mida on kavandatud teenindama enam kui kümme parkimiskohta. Neid tuleb järgida uute rajatavate hoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul, juba olemasolevate hoonete parklaid kohe ümber ehitama ei pea.

Vastavalt ehitusseadustikule on kohustuslik luua laadimisvõimekus ka vanemate kortermajade juurde.  

Veebisaidi PlugShare abil saab vaadata, kus asuvad elektriautode laadimispunktid vastavalt sellele, kus juht praegu viibib.

‍