Keskküte on kallis ja piirkonniti erineva hinnaga. Seetõttu valivad mitmed majapidamised endale alternatiive. Millised need on?

‍

Nii mõnedki inimesed üle Eesti kurdavad selle üle, et nende korter suures kortermajas ei ole sama soe kui naabril või on nende elamine hoopis külm. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, üheks põhiliseks on vananenud küttesüsteem, mis on aastakümneid pidevalt töötanud ja nüüd lihtsalt annab järele. Soojusallikast tulev soojusenergia ei jõua igasse korterisse, eriti nendesse, mis asuvad soojusallikast kaugemal, sama intensiivselt ja seetõttu jäävad korterid külmaks. Lisaks võib probleem olla ka soojusisolatsiooni puudumises. 

Kehva keskkütte tõttu, kus kortereid köetakse veega, vaatavad inimesed alternatiivide poole. Mõned tahavad lausa nii ekstreemseks minna, et end üldse kortermaja süsteemist välja lõigata ja siis täielikult nt elektriküttele üle minna. Seda aga ei soovitata teha, sest ühistu keskküttesüsteemist eraldumine ja oma valitud süsteemile üleminek lööb maja tasakaalust välja ning võib probleeme tekitada teistele. Ja seetõttu on kõige alguses üldse vaja ühistu luba, et seda teha. Ühistu võib nõuda sellelt korteriomanikult ka analüüsi tellimist, millega tehakse kindlaks, kas ja kuidas eraldumine maja mõjutab, ning see korteriomanik peab analüüsi ka ise kinni maksma. Kui korter on külm, siis püüda esmajoones ühistult nõuda, et nad olukorra lahendaksid. Järgmisena saab juba ise kasutada mitmeid erinevaid võimalikke alternatiive, mis turul saadaval on.

Me kõik mäletamine mõne aasta tagust olukorda, kus elektrihind kõikus meeletult ning arved olid golossaalsed. Paljud inimesed olid hädas arvete maksmisega ning siin sekkus riik, kes paljusid hädasolijaid aitasid. See probleem oli just nendel inimestel, kes kasutasid kütmiseks elektrit, olles võib-olla aastaid varem lülitunud veega köetavatelt radiaatoritelt ümber elektriküttele, kuna see oli usaldusväärsem. Nüüd otsivad ka nemad endale uusi lahendusi, sest aeg on edasi läinud ja tehnoloogia arenenud.

Üks lahendus, mida majapidamisest kasutatakse on gaasiküte. Gaasihinnad ei ole veel nii üles läinud, et inimesi väga ärritaks, aga gaasikütte puhul on küsimus jätkussuutlikuses ja loodussäästlikuses.

Gaasi on nafta töötlemisel tekkiv järelaine ning nagu fossiilkütuste puhul teada, siis pole tegu väga loodussõbraliku saadusega.

Majapidamine saab küll köetud ja gaasipliitidel saab ka süüa tehtud, kuid loodusele jätab see oma jälje. 

Sama on ka õliküttega. Redwell kirjutab, et Austrias ei ole lubatud uutesse hoonetesse õliküttekehasid paigaldada alates 2020. aastast. Alates 2025. aastast tuleks välja vahetada ka kõik olemasolevad õliküttesüsteemid. Aastal 2035 peaksid kõik majapidamised liikuma õliküttelt mõistliku alternatiivi poole. Arutletakse isegi lisakulude üle, mis õliküttesüsteemi kasutamisel mängu peaksid tulema. See samm on äärmiselt oluline, sest peaaegu ükski teine energiaallikas ei tooda nii palju CO 2 kilovatt-tunni kohta kui õliküte. Alternatiivide, nagu infrapuna küttepaneelid, näitajad on oluliselt madalamad.

Infrapuna küttepaneelidel on ilus disain, mis on paljudele inimestele oluline, need on kvaliteetsed ja hea kasutamismugavusega. Need on ka töökindlad ja turvalised. Infrapuna küttepaneelid tarbivad 30% vähem elektrit kui tavalised elektril töötavad kütteseadmed ja on hooldusvabad.

Küttepaneele saab kinnitada nii seinale kui lakke, lisaks on olemas ka seisvad lahendused, mis kinnitamist ei vaja. See tähendab, et neid saab liigutada ühest kohast teise, kuidas parasjagu vajadus on.  

Kuidas infrapuna paneelid töötavad? Tavakütmist nimetatakse õhu kütmiseks ehk soojus-konvektsiooniks. See tähendab, et soojaks köetakse ruumis olev õhk. Nagu teada, siis võtab see kaua aega, kuid akende ja uste avamisega lastakse soe ka kiiresti välja ja toas temperatuur langeb. Infrapuna paneelidega aga köetakse soojaks ruumis olevad seinad ja muud esemed. Ja need esemed peegeldavad sooja tagasi. See tööpõhimõte tagab kauakestva ja ühtlase tulemuse. 

Mõnes majapidamises kasutatakse ka puuküttega kaminat. Sellised lahendused on veel saadaval väiksemates kortermajades, mis toetuvad siiamaani aastakümneid tagasi rajatud küttesüsteemile. Sellised vanad süsteemid ei ole enam usaldusväärsed ega töökindlad ning pidev küttepuude hankimine tülikas ja kulukas. Sellised lahendused aga eksisteerivad siiamaani, sest ei ole huvi või rahalisi vahendeid, et neid muuta. Nende teiseks  lahenduseks on pelletikaminad, mis võivad olla stiilsed ja mugavad. Kvaliteetsed pelletikaminad suuudavad kütta väiksemaid ruume kui ka 150m2 maju. Pelletikaminad on uudne küttelahendus, mis võimaldab automaatselt hoida ruumis ühtlast temperatuuri. Kaminad jagunevad kaheks: õhkkütte kaminad ja veesärgiga kaminad. Pelletite süütamine toimub automaatselt süüteelemendiga ning inimese ülesandeks on vaid pelletite lisamine pelletimahutisse ning aeg-ajalt kamina puhastamine. Pelletikamin on mõistlik variant muuhulgas ridamajasse, eramusse või ka suvilasse. 

Turul on saadaval ka maaküte, soojuspump ja kaugküte. Viimane kasutab tänapäevast tehnoloogiat, mis võimaldab erinevate rakenduste abil küttekeha reguleerida. Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Juba meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne, 4-12 ºC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult hoone energiavajaduse kütmisel, sooja tarbevee tootmisel ning vajadusel ruumide jahutamisel. Soojuse pumpamiseks vajab pump elektrienergiat.